Jooksja varustuse kõige olulisem osa on jooksutossud.  Miks? Sest me tahame joosta kiiresti, kuid samas mugavalt ja turvaliselt.  Need on näiliselt vastandlikud soovid – paljajalu pehmes liivas jooksmine on küll mugav ja pehme, kuid edasi liigud ometi aeglasemalt, kui näiteks asfaldil. 

Erinevate omaduste ühendamine ühte jooksujalatsisse nõuab väga palju tööd tootearenduses, mistõttu ühes jooksusussis on peidus märksa rohkem tehnoloogiat ja materjaliteadust, kui pealtnäha arvata võiks.

Selleks, et oma küsimustele – millise jalatsiga mina jooksma peaks – vastuseid leida, käisid ka 6 Tallinna maratoniks valmistuvat jooksjat Nike Ülemiste keskuse kaupluses, kus Erik Aibast, Nike kogenud müügidirektor, selgitas, mis vahe on erinevatel jooksusussidel ja kuidas jooksujalatsit valida.

Mis on pronatsioon ja miks see oluline on?

Jooksmine erineb kõndimisest ühe olulise omaduse tõttu – kui kõndides on üks jalg alati maas, siis joostes on lennufaasis mõlemad jalad õhus.  Seetõttu avaldub jala mahapanekul sellele märkimisväärne raskusjõud, mis on võrreldav jooksja neljakordse kehakaaluga. 

Pronatsioon on keha loomulik viis kaitsta end sellise raskusjõu eest.  Põrutuse summutamiseks teeb jalg maandumisfaasis väikese liigutuse sissepoole, millega suunatakse jala maha asetamisel tekkiv põrutusjõud hüppeliigesest mööda.

Seda liikumist nimetataksegi pronatsiooniks.  Kui jalg liigub liiga palju sissepoole, on tegemist ülepronatsiooniga – selle vältimiseks läheb vaja toestatud jalatsit, mis takistaks liikumist mittesoovitud suunas. 

Kui jalg ei liigu maandumisel sissepoole, on tegemist alapronatsiooniga.  Selliste jooksjate jalg on jäik, jalavõlv kõrge, loomulik amortisatsiooni ei toimi.  Kuna amortisatsioon ei toimi, saavad valede jalanõude kasutamisel liigse löögi jalg, põlv, puus, selg.  Sellised jooksjad vajavad vigastuste vältimiseks hea pehmendusega jalatseid,

Nende kahe äärmuse vahele jääb suurem osa jooksjaid, kes ei vaja keskmisest suuremat toestust ega pehmendust ja kellele sobivad seetõttu nn. neutraalsed jalatsid.

Jooksujalatsit ostes võta kaasa oma praegused tossud.

Jalatüübi määramiseks on erinevaid võimalusi – näiteks spetsiaalse jalatsitesti tegemine või märja jalaga paberile astumine.  Ent hea ülevaate saab ka vaadates oma jooksusussi talla kulumist.  Kui jooksujalatsil kulub rohkem ära kanna väliskülg ja pöia sisekülg ehk kulumismuster on diagonaalne, sobivad neutraalsed jalatsid.  Kui rohkem kulub talla väliskülg, on pronatsioon puudulik ning paremini sobivad pehmendusega jalatsid.  Kui esmalt kulub talla sisekülg, on tegemist ülepronatsiooniga, mistõttu võiks valida toestusega jalatsid.

Milleks jooksujalatsit vaja on? Kus ja kui kiiresti sa jooksed?

Peale jalatüübi määramist on järgmine oluline küsimus – kus ja kui palju joostakse? Kui joostakse enamasti maastikul ja pehmel pinnasel, võiks eelistada maastikujooksu jalatsit.  Kui joostakse kõvakattega teedel, võiks vaadata tavapäraseid tosse (mis sobivad ka metsas terviseradadel jooksmiseks).  Kui eesmärgiks on joosta kiiresti (nt. maratoni kolmest tunnist kiiremini) võiks valida kergema, võistlussussi.  Kui eesmärgiks on nautida jooksmist ning võistlustel esimese kuue sekka naljalt asja ei ole, siis on olulisemaks omaduseks mugavus. 

Ent vigastuste vältimise seisukohast on hea, kui jalatseid, mida jooksmiseks kasutatakse, on rohkem kui üks paar.  Erinevad jooksujalatsid käituvad jalas erinevalt pannes ka jala all paiknevad väiksed lihased tööle erinevalt.  Vaheldus aitab vältida vigastusi ning sedasi käitudes peavad ka sinu jooksujalatsid kauem vastu – treeningust ei pea taastuma mitte ainult sinu keha, vaid ka jooksujalats.

Ent vaatamata sellele, milliseks otstarbeks jalatsit valitakse – see peab olema kohe jalga tõmmates mugav.  Kui juba kaupluses kusagilt pigistab, midagi häirib või piirab, siis kordub sama asi palju jõulisemalt joostes, vaatamata sellele, kui ilus valitud jalats on.

Kaua jooksususs vastu peab?

Jalatsi vastupidavus sõltub jooksjast - kui tihti ja kui palju joostakse. 

Rusikareegel on 800-1000 km – seejärel tuleks jooksususs välja vahetada.  Samas kergem jalats, mille talla sees pole nii palju materjali, nt. võistlussuss, võib vajada väljavahetamist juba 500-700 km järel. Ent on ka neid jooksususse, mis peavad vastu vaid 300 km.  Väga palju sõltub sellest, kuidas jalatsit kasutatakse, kas seda tehakse igapäevaselt ja kui raske on jooksja.

Kõige kiiremini väsib ära jooksujalatsi tald, kuigi just sinna on kõige rohkem oskusteavet ja tehnoloogiat paigutatud.  Jooksususs võib olla pealtnäha täiesti korras, kuid tald on väsinud. Jooksujalatsi esmane funktsioon on kaitsta jooksjat, see funktsioon ca 1000 km läbimisel enam piisavalt ei toimi.

Kas jooksutossu võib pesumasinas pesta?

Ei soovita, sest ükski spordijalats ei ole valmistatud selleks, et tund aega vees liguneda ning suvalisi lööke saada. Kui aga tekib suur vajadus jalats ülipuhtaks saada, siis kindlasti peab jälgima, et temperatuur ei oleks kõrgem kui 30 kraadi. Samuti võiks kasutada lühemat pesutsüklit. Võimaluse korral väldi tsentrifuugi ning pane jooksutossud kas pesukotti või pane need masinasse koos muu pesuga. Jalatsi tervisele on siiski parem neid pesta leige veega ja pehme harjaga ning kuivatamiseks kasutada majapidamispaberit. 

Milline mõju on uutel, süsinikkiust plaadiga tossudel jooksmisele?

Esiteks, jalatsid ei jookse ise, jooksja jookseb. Pehmem tald vähendab jooksmisel tekkivat põrutust, põrutus väsitab ehk teisisõnu, uued tossud võivad lükata väsimuse teket edasi. Need ei tee sind otseselt kiiremaks. Ent vahetald ei tohi olla liiga pehme, muidu tekib liivas jooksmise tunne ja põrge jääb nõrgaks. Seda kompenseeribki süsinikkiust plaat.

Kui suur peab jalats olema?

Jooksususs võiks olla tavajalatsist ca 1-1,5 numbrit suurem.  Kui tossu jalga proovides mahub sinu nimetissõrm kanna ja jalatsi vahele, siis on jooksususs piisava varuga.  

Miks peab jooksujalats suurem olema? Veri liigub nendesse lihastesse, mis kõige rohkem tööd teevad ehk siis joostes jalgadesse, mistõttu jalad jooksmisel paisuvadki.  Samuti – jalg joostes soojeneb ja paisub ka seetõttu.  Selleks ongi jalatsis ruumi vaja.  

Õige oleks proovida jooksutosse jalga õhtul, kuna siis on inimese jalg päevasest koormusest kergelt tursunud, mistõttu ka natuke suurem.

Kuna enamasti on inimese parem ja vasak jalg erinevad, siis tuleks jooksususse ostes jalga proovida nii vasaku kui parema jala numbrit.

Samas, kand peaks jalatsis hästi istuma, ruumi peaks pigem olema jooksujalatsi eesosas.

Miks peab jalatseid olema rohkem kui üks paar?

Kui me treenime neli või enam korda nädalas, võiks jalatseid olla rohkem kui üks paar. Täpselt nagu jooksja, vajab ka jalats taastumiseks aega. 

Selleks, et jalats täidaks kõik talle pandud funktsioonid, tuleb teda ka hooldada.  Jalats peab olema puhas, terve ja kuiv.

Milliste jooksujalatsitega jooksevad Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad?

Nike React Infinity Run FK

Ülimalt pehme React vahetallaga, aga hea rulluvusega jooksujalats. Kanna ümber asetsev tugiplaat stabiliseerib igat sammu. Flyknit pealsed on ilma õmblusteta ja kohanduvad jala järgi.

Kaal: 275g

„Drop“ 9mm

Nike Air Zoom Structure 23

Jooksujalats pikemateks treeninguteks. Structure vahetald on varustatud tugevama siseküljega ning Zoom Air õhkpadjaga. Pealsete kanna ja keeleosa lisapehmendusega.

Kaal: 290g

„Drop“ 8mm

Nike Air Zoom Pegasus 38

Nike jooksujalatsite klassika. Hea pehmendusega ning optimaalse vetruvusega jooksujalats neutraalsele jalatüübile. Hea hingavusega mugavad pealsed. Eelkäijatest veidi laiema päkaosaga, et päkk ja varbad saaksid takistamatult liikuda.

Vahetald : React + Zoom Air õhkpadi

Kaal: 275g

„Drop“ 10mm

Lisaks Nike esinduspoodidele vaata jooksujalatseid ka teamsport.ee lehelt.