Juuli viimasel esmaspäeval kogunesid Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad Kadriorgu, et läbi teha üks korralik jooksutehnika trenn.  Treeningu viis läbi Jooksupartneri treener Margus Pirksaar.

Margus Pirksaar jooksjatele treeningu alguses jooksutehnikast rääkimas.  Peatselt said jooksjad näha, et teooria on märksa lihtsam kui praktika - harjutused, mis Margusel pealtnäha lihtsalt välja tulid, ei olnudki nii kerged järgi teha.

Vaatamata sellele, et jooksmisel kõige enam jalad kasutust leiavad alustas Pirksaar nõuannetega käte liikumise ning keha-asendi ja peahoiaku kohta.  Treeneri sõnutsi kohtab sageli harrastussportlasi, kes joostes pea maas hoiavad.  Kuivõrd pea hoiak mõjutab otseselt keha-asendit ja seeläbi ka jalgade tööd, tuleks joostes jälgida seda, kus su pilk on.  Pilk peaks olema jooksjast 20-30 meetrit ettepoole suunatud ning pea hoiak püstine.  Pea hoiakut on võimalik jälgida ka võistlussituatsioonis ning selle kinnistumiseks pole vaja ka regulaarseid tehnikaharjutusi sooritada.

Tavapärastele jooksuharjutustele lisaks tegid jooksjad palju ka erinevaid astumisharjutusi, kus harjutuse sooritamise tempo aeglasem.

Jooksupartneri treener jälgis hoolega ka jooksjate kätetööd.  Sageli hoidsid jooksjad käsi rusikas, käed olid õlast kanged ning liikusid joostes liiga madalale ning keha ette, mitte kõrvale.  Pirksaare soovitus oli käte hoiak võimalikult lõtv hoida ning sõrmed rusikast lahti kerida. Miks käte töö oluline on? Lihtsustatult - käed panevad jalad tööle ehk käed-jalad liiguvad jooksmisel sünkroonis.

Põlvetõste on jooksuharjutuste klassika ja seda täiesti õigustatult - see harjutus imiteerib jooksuliigutust väga hästi ja parandab seeläbi jooksutehnikat.

Pirksaar manitses jooksjaid, et jooksutehnikat ei ole võimalik mõtlemisega parandada, selleks tuleb regulaarselt jooksuharjutusi sooritada.  Jooksmise käigus on võimalik jälgida pea asendit, kuid jalgade tööd tuleb arendada ikka läbi spetsiaalsete harjutuste. 

Pealtnäha lihtsa harjutuse sooritamisel võib tasakaal üsna kergesti kaduda ning tunne on lõpuks nagu helikopteril, fotol Loona Pärnakivi.

Samas – ega need spetsiaalsed harjutused ka teab kui rasked pole. Ent nagu iga harjutuse juures – oluline on neid sooritada õieti.

Margus Pirksaar Jooksupartnerist näitas kõik harjutused ette, taas kord oli vaadata lihtsam kui harjutusi ise teha.

Pöiaharjutused, põlve- ja sääretõste ning aeglane üle kanna-pöia liikumine tundusid ka esmasel juhendamisel lihtsad, kuid harjutusi sooritama hakates saime sageli kuulda, et jala-asend on põlvetõsteharjutusi sooritades vale või sammutihedus liiga väike.  Jooksuharjutused on tüütud, kuid selleks, et neist ka reaalset kasu oleks, on treeneri kogenud hinnang ülioluline.  Eks ennast kõrvalt vaadates saad vahel isegi aru, kui midagi valesti teed . . .

Mari-Liis Valma järjekordseid etteasteid tegemas.

Siin tulevadki mängu ühistreeningud.  Kui su kõrval on treener, siis õpid tasapisi ka kõige tüütumaid harjutusi õieti tegema.

Margus Pirksaar oli nõudlik treener, mitmeid harjutusi pidi sooritama seni, kuni need korrektselt välja tulid. Fotol esiplaanil Heiki Velba.

Jooksuharjutused on jooksutehnika parandamisel kõige olulisemaks vahendiks.  Kaks korda nädalas võiks iga harrastussportlane oma treeningutesse jooksuharjutusi lisada. 

Miks jooksutehnikaga üldse vaeva näha? Parem tehnika aitab vigastusi vältida ning vähendab ka energiakulu jooksmisel.  Ent oma jooksutehnikaga tegelema hakates tuleks olla valmis selleks, et selle kõige mõju esimestel nädalatel negatiivne võib olla.  Iga jooksja tehnika on ju individuaalne ning selleks, et paremaks saada, tuleb vaeva näha ning leppida ka ajutiste tagasilöökidega.