Augusti alguses kogunesid Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad Pirita terviserajale, et läbi teha üks korralik jooksutehnika trenn.  Treeningu viis läbi Jooksupartneri treener Margus Pirksaar.

Vaatamata sellele, et jooksmisel kõige enam jalad kasutust leiavad alustas Pirksaar nõuannetega käte liikumise ning keha-asendi ja peahoiaku kohta.  Treeneri sõnutsi kohtab sageli harrastussportlasi, kes joostes pea maas hoiavad.  Kuivõrd pea hoiak mõjutab otseselt keha-asendit ja seeläbi ka jalgade tööd, tuleks joostes jälgida seda, kus su pilk on.  Pilk peaks olema jooksjast 20-30 meetrit ettepoole suunatud ning pea hoiak püstine.  Pea hoiakut on võimalik jälgida ka võistlussituatsioonis ning selle kinnistumiseks pole vaja ka regulaarseid tehnikaharjutusi sooritada.

Jooksupartneri treener jälgis hoolega ka jooksjate kätetööd.  Sageli hoidsid jooksjad käsi rusikas, käed olid õlast kanged ning liikusid joostes liiga madalale ning keha ette, mitte kõrvale.  Pirksaare soovitus oli käte hoiak võimalikult lõtv hoida ning sõrmed rusikast lahti kerida.

Tehnikaharjutustele keskendunud treeningut alustasime tavapärase 1-1,5km pikkuse soojendusjooksuga, millele järgnesid lihtsad jooksuharjutused.

Pirksaar manitses jooksjaid, et jooksutehnikat ei ole võimalik ainult mõtlemisega parandada, selleks tuleb regulaarselt jooksuharjutusi sooritada.  Jooksmise käigus on võimalik jälgida pea asendit, kuid jalgade tööd tuleb arendada ikka läbi spetsiaalsete harjutuste. 

Samas – ega need spetsiaalsed harjutused ka teab kui rasked pole. Ent nagu iga harjutuse juures – oluline on neid sooritada õieti.

Margus Pirksaar Jooksupartnerist näitas kõik harjutused ette, taas kord oli vaadata lihtsam kui harjutusi ise teha.

Pöiaharjutused, põlve- ja sääretõste ning aeglane üle kanna-pöia liikumine tundusid ka esmasel juhendamisel lihtsad, kuid harjutusi sooritama hakates saime sageli kuulda, et jala-asend on põlvetõsteharjutusi sooritades vale või sammutihedus liiga väike.  Jooksuharjutused on tüütud, kuid selleks, et neist ka reaalset kasu oleks, on treeneri kogenud hinnang ülioluline.  Eks ennast kõrvalt vaadates saad vahel isegi aru, kui midagi valesti teed . . .

Siin tulevadki mängu ühistreeningud.  Kui su kõrval on treener, siis õpid tasapisi ka kõige tüütumaid harjutusi õieti tegema.

Jooksuharjutused on jooksutehnika parandamisel kõige olulisemaks vahendiks.  Kaks korda nädalas võiks iga harrastussportlane oma treeningutesse jooksuharjutusi lisada. 

Alljärgnevast videost on näha ka enamik neist harjutustest, mida ühistreeningul sooritati.  Taas kord – ennast kõrvalt vaadates on väga hästi näha, mida harjutuste juures õieti tehakse.

Miks jooksutehnikaga üldse vaeva näha? Parem tehnika aitab vigastusi vältida ning vähendab ka energiakulu jooksmisel.  Ent oma jooksutehnikaga tegelema hakates tuleks olla valmis selleks, et selle kõige mõju esimestel nädalatel negatiivne võib olla.  Iga jooksja tehnika on ju individuaalne ning selleks, et paremaks saada, tuleb vaeva näha ning leppida ka ajutiste tagasilöökidega.

Treeningu lõpetasime üldkehaliste harjutustega (ÜKE). Miks tugevad kerelihased jooksutehnika juures olulised on? Kui kerelihased väsivad ära, siis muutub ka keha asend ja joostes hakatakse topelt tööd tegema.

Vaata ka lisatud videot lihtsate üldkehaliste harjutustega, mille võiks iga jooksja oma treeningkavasse lisada.