Kevadise eriolukorra mõju Eesti jooksuvõistlustest osa võtmisele on olnud märkimisväärne. Tänavu on aprillist juuli lõpuni osaletud Eesti jooksuvõistlustel 19 342 korda. Mullu samal ajal oli osaluskordade arv 30 971 ehk üle 10 000 võrra suurem. Protsentuaalselt on languse suuruseks 38%.

Kahtlemata annavad suurema osa langusest jooksuvõistlused, mis tänavu on ära jäetud. Aprillis-mais oli selliseid rahvajookse mitmeid, suurematest tuleks märkida Sinilillejookse, Rannametsa Luitejooksu, Eesti-Läti jooksu, Paepargi rahvajooksu. Ent ära on jäänud ka mitmed suvised jooksuvõistlused. Nii ei toimunud tänavu MyFitness Madness Race jooksusarja, ära on jäänud ka Suvejooks ümber Saadjärve, Rimi Juunijooks, Pulli järve jooks, Elva jooksusari, Laulasmaa Ultra ja mitmed väiksemad võistlused. Loomulikult pole iga ära jäetud jooksuvõistluse taga koroonakriisi mõju, võistluskalendris toimub iga-aastaselt muutusi ka ilma eriolukorra piiranguteta.

Ent teistel aastatel on ära jäetud jooksuvõistluste asemele lisandunud vähemalt sama palju uusi, tänavu sellist trendi näha pole ehk teisisõnu – käesolev aasta pole uute jooksuvõistluste lansseerimiseks kõige parem. Kõige suurem uus jooksuvõistlus on sel aastal olnud Pärnu Suvejooks, mis viidi küll läbi virtuaaljooksuna.

Ka neil jooksuvõistlustel, mis on nii mullu kui tänavu toimunud tavapärasel kujul, on 2020.a. raske olnud. Sellistel võistlustel on osavõtjate arv langenud keskmiselt 5%.

Kõige paremini on osavõtjaskonda suutnud säilitada väikesed kohaliku suunitlusega jooksuvõistlused, mille osavõtjate arv on kuni 100 inimest. Ent enamus suuremaid jooksuvõistlusi on pidanud leppima 10-20% väiksema osavõtjate arvuga.

Kõige enam kasvanud jooksuvõistlus on 2020.a. olnud Suunto virtuaaljooksude sari.