Populaarsemate välismaiste jooksuvõistluste stardikohad on varasematel aastatel varakult välja müüdud, sel aastal võib sama asi juhtuda Eesti jooksuvõistlustega. Põhjuseks loomulikult hetkel kehtivad piirangud, mis sunnivad korraldajaid osavõtjate arvu piirama.

Selle ilmekaks näiteks on ka augustikuine Refonda Peetri jooks, kus mulluse 2500 stardikoha asemel pääseb rajale vaid 1000 jooksjat. Täpsustuseks – selle numbri sisse peavad mahtuma ka korraldajad oma tiimiga ning lastejooksudel startivad mudilased. Millal stardikohad otsa lõppevad, on loomulikult keeruline prognoosida, kuid viimasele hetkele ei soovitaks registreerimist jätta. Esimene suurem jooksuvõistlus, mis varakult välja müüdi oli ju Suurjooks ümber Viljandi järve, kus viimased sadakond stardikohta broneeriti ühe päevaga. Refonda Peetri jooksul on hetkel kirjas üle 500 osavõtja.

Tuhande osavõtja sekka peavad mahtuma nii lastejooksudel startivad mudilased, 5 ja 10 km distantsi osavõtjad, kui korraldajad.

Vähem osavõtjaid tähendab Peetri jooksu puhul tänavu ka seda, et rohkem ruumi on nii stardikoridoris kui rajal ehk võimalus hea aja jooksmiseks on parem kui kunagi varem. See, et Peetri jooksu rada on üks Eesti kiiremaid, on juba paljudele teada, mitmete jooksjate 10 km rekordid pärinevad ju Tallinna lähistelt Peetrist.

Sel aastal on korraldajad rada varasemaga võrreldes ka mõnevõrra timminud, nimelt joostakse 10 km kahel 5 km ringil. Teisele ringile minnes tead juba, mis sind ees ootab ning loodetavasti on distantsi teine pool seetõttu ka psühholoogiliselt natuke kergem. Loodetavasti ka kiirem.

Kas sa veel mäletad, milline ühe suure jooksuvõistluse melu on ja kui äge see emotsioon tegelikult on?

Energiat selleks annavad loomulikult teada-tuntud ergutuspunktid, mis Refonda Peetri jooksul paiknevad ligikaudu 450 meetriste vahedega – neid on 5 km pikkusel rajal kümmekond.

Rajamuudatusest ja kergliiklusteede rajamisest tulenevalt jääb sel aastal ära ka üks Vana-Tartu maantee ületus. Nimelt kulgeb selle maantee ääres nüüd uus kergliiklustee, mistõttu autoteed enam ületama ei pea. Vähem teeületusi tähendab ka vähem teeääri ja suuremat ohutust.

Korraldajate sõnutsi on mullusega võrreldes tehtud veel üks oluline muudatus, nimelt fikseeritakse tänavu kõikidele osavõtjatele nii neto- kui brutoaeg.  Selgituseks – brutoaeg läheb käima stardipaugust, netoaeg hetkest, mil ületad stardijoone. Ehk teisisõnu, netoaeg on see aeg, mis sa veedad rajal ning seda kasutab rekordite fikseerimiseks ka Marathon100 veebileht.

Kõik eeldused on seega korraldajate poolt üheks kiireks ja meeleolukaks jooksuks loodud, ole ainult kohal ja kasuta oma võimalus ära.

Fotod: Aerobike