See aasta on ilmselgelt teistsugune, uute oludega kohanemine võtab aega ning alati ei pruugi õnnestudagi. Õnneks on kohanemisvõimelised ka käskude ja keeldude jagajad. Väga paljud ei uskunud kuni viimase hetkeni, et Tartu Linnamaraton plaanitud kujul ka toimub. Ent toimus! 2020.a. suurim klassikalisel kujul toimuv jooksuvõistlus. Nädalapäevad hiljem tõmmati lõunanaabrite lätlaste juures Riia maratonile 24 tundi enne võistluse algust igatahes sahinal vesi peale. Müts maha nii siinsete korraldajate kui ametnike ees, et sama asja ei tehtud Tartus.

Ei ole veel näinud ühtegi pädevat uurimust viiruse leviku kohta välitingimustes toimuvatel spordiüritustel. Ent ma ei ole ka spetsialist. Kui inimesed istuvad tundide kaupa üksteise kõrval kinnises teatrisaalis, siis miks nad ei võiks seista 15 minutit värskes õhus toimuva spordiürituse stardis?  Ka samal nädalavahetusel toimunud Helsingi maraton viidi kenasti läbi ning viirusepuhangutest võistluse järel kohalikud terviseametnikud ei raporteerinud. Praktika on parim teooria ehk elu on tõe kriteerium.

Ja need jooksjad, kes Tartu Linnamaratonil ära käisid, jäid ettevõtmisega ka rahule. Isegi väga. Osavõtjate üldhinnang võistlusele oli 4,71 (viie palli skaalal), sama hinde said ka võistluse korraldus ja stardi-finišiteenindus.

Rada, mis Tartu Linnamaratonil natuke künklikum ja käänulisem on, sai hindeks samuti kõrged 4,65 punkti. Künklik on hea. Eelviimase kilomeetri tõus on otsekui ootamatu mõrvar krimiseriaalis. Ah soo, hoopis Johni kadunud poolõde Sarah oli verise noaga mõrvar! Lõputõus tapab mõnegi isikliku rekordi, kuid lisab ka võistlusele iseloomu.

Joogi-teeninduspunktide hindeks tuli sel korral 4,56, auhindu-medaleid hinnati 4,46 punktiga.

Küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu sai 4,32 punkti. 

Oleks vist paslik lisada, et kõik hinded olid paremad kui mullu.

Kokku andis oma hinnangu võistlusele 63 osavõtjat, 60 neist oleks valmis sellel osalema ka järgmine kord

Avafoto: Adam Illingworth.

Jooksjate kommentaarid

21,1 km jooksu 16 km joogipunktis anti sooja/keedetud vett, mis oli väga ebameeldiv üllatus!

Ei ole soovi kurta, kuid paar erinevust võrreldes eelmiste kordadega paistis endale silma. Minu ja vähemalt ühe teise osalejaga juhtus selline lugu, et kindlasse joogipunkti ette saadetud joogipudelit ei leidunud kohast kus see pidi olema. Mõistagi mõjutab see enda tulemust. Oma joogi ettesaatmise võimaluse info ei kajastunud ka stardiinfos või oli seda liiga keeruline leida. Mõnes kohas ulatati joogitopse ka rajal olijatelel, kuid enamikes kohtades tuli see endal laualt kätte saada mis suurema hoo puhul alati ei õnnestunud.  Ma ei pea oluliseks jooksuga seotud meeneid, kuid veidi üllatas tõrges suhtumine, et kui oleks soovinud muuta kohapeal lõpetaja särgi suurust, siis oleks pidanud varemmärgitust erineva suuruse eraldi ostma, kuigi starditasu sisaldas ettemärgitud osalejasärki. Sellised väikesed arusaamatused võivad jätta hea  ürituse puhul veidi mõruda mulje.

Rada võiks olla ikka ühtlase kõva kattega, mõtle lõike mis olid 21,1 km esimeses poolel, kus tempo ja grupid suuremad. Kindlasti annab ka marsruuti lihtsalt samadel teedel muuta, et ei oleks nö 180 tagasipöördeid. Tartu on äärmiselt ilus linn, seda osa võiks rohkem olla! Vanuseklasside arvestus.

Olge tublid

Maratoni särgi võiks saada enne maratoni kätte. Stardinumbrile järele minnes keegi ei maininud, et üldse pärast midagi peaks veel saama ja nii võib arvata, et paljudel jäigi särk välja toomata, sest lihtsalt info selle kohta puudus ja kui registreeritud on mitu kuud tagasi, siis ega enam ei mäleta ka, mis seal kirjas oli.

Vahetult enne lõppu oli raja märgistus kesklinnas kehvapoolne ja ühel hetkel pidi üksi joostes hüüdma suvalistele inimestele, et kuhu poole maraton jääb. Ei olnud ühtegi tähist ega linti. Kui varem jooksnud ei olnud, siis tõesti ei teadnud, kas peaks jooksma otse või keerama kuskile. Vabatahtlikud olid mitmes kohas näod telefonis või ajasid sõpradega juttu.

Kuskile juhendisse võiks kirja panna, et see meeste poolt tehtav valimatu tatistamine/nuuskamine ja sülitamine keset jooksu rahva sees on rangelt keelatud :)

Segasid jalgratastega võistlustrassil kaasa sõitvad inimesed. Nägin kahte ratturit, kes sõitsid niiöelda oma jooksjaga kaasa.

Võiks vaadata üle maratoni ja poolmaratoni stardiajad ja nihutada neid nii, et viimasel 10 km-l ei oleks enamik maratoonareid koos endast 20-40 sek/km aeglasemalt liikuvate poolmaratoonaritega. Juba üle 30 km jooksnud inimestele mõjub see nagu tugev vastutuul - pidev mööda puiklemine on lihtsalt nii raske. Poolmaratoni rivi on kõige tihedam 1:50 tempoga jooksjate kohal ja maratonis 3:50  kohal. Seega peaks optimeerima stardi ajad nii, et just need grupid oleks kokku saamisel enam vähem sama kiired (või pool maratoonarid kiiremad isegi). Kui maratoni start anda näiteks 30 min varem siis saaks 4 tunni maratoonar kokku 2 tunni poolmaratoonariga ja keegi ei pea trügima. Poolmaratoni kiiremad peavad muidugi maratoonaritest rohkem mööda jooksma aga maratoonareid on ikkagi vähem ja nende rivi on juba väga pikaks veninud sellel hetkel.

Tempogruppe võiks olla rohkem, vahepeal läks mass väga suureks gruppides.

Kõik on suurepärane nagu alati Tartu Maratoni korraldatud üritustel.  Osalejat koheldakse kuninglikult. Väike ettepanek: 10km kolm joogipunkti on liiast. Olin kõndija. Kurb oli vaadata ja tundub raiskamisena, kui nägin toidust ja topsidest lookas laudu ning teenindajad hakkisid veel apelsinilõike juurde, kuid osalejaterivi oli suhteliselt lühike juba.

Edu meile järgmisteks võistlusteks, koos on lahe!

Väga hea korraldus. Ainuke küsitavus oli, et medal pool- ja täismaratonile on täpselt sama. Õnneks ei tee seda medali pärast. Väga mõnus üritus!

Rada kiirete aegade jooksmiseks kehv.  Murdmaad oli maanteejooksu kohta liiga palju. Maratonil ja poolmaratonil võiks ikka eraldi medal olla. Poolmaratoni ja 10 km vanuseklasside võitjad vajaks ka tunnustust.

Ei oska midagi välja käia.

Korraldajad peaksid võitjakarikate jagamisel kehtivat juhendit täitma. Vanemate veteraniklasside võitjate auhinnast ilma jätmine Covidi põhjendusel ei järgi küll loogikat. Kui tahetakse nõrku ehk nõrga ettevalmistusega maratonijooksjaid (pigem kõndijaid) tõrjuda, siis piisaks ju ajalimiidi lühendamisest 6:30-lt kasvõi 5:00-le.  Nõrk tervis on maratonis tegelik Covidi riskigrupi tunnus, mitte treenitud maratoniharrastaja sünniaasta.

Rada on olnud kogu aeg ühesugune, kuid linnamaratoni jaoks raske - tõusud, pehmet pinnast, kruusa, 180 kraadised pöörded, auklik, ebatasane tänavasillutis, munakivid. See pole maastikumaraton. Küsimustik on ka justkui kohane- mis takistused juurde, mis ära

Viisakus on nr.1!

Osalesin nii reedesel Friday Night Run-il, kui ka laupäevasel jooksul. Iga stardinumbriga antakse automaatselt haaknõelad kaasa. Haaknõelu poleks vaja ümbrikusse pista, kellel vaja, siis nt laualt igaüks ise võtab. Haaknõelad ei kulu ära ja neid koguneb terve hunnik, millega aga teha pole midagi. Prügikasti...?

Ühel üritusel nägin head eeskuju korraldaja poolt, kus päevajuht andis osalejatele teada, et haaknõelad pärast jooksu infotelki tagasi viia (seal sai selle eest vastu mingi maiuse, kuid seda poleks tegelikult vaja).

Muusikat võiks rohkem olla,  parkimine võiks sel päeval jooksjatele,  võistluskeskusele strateegiliselt lähedastes parklates ikka tasuta olla.

Au ja kiitus linnamaratoni toimumise eest korraldajatele. Lihtne on käega lüüa ja virtuaalseks teha. Tartu maraton seda ei teinud!

Ära võiks jätta toidutalongid. Toitlustamine toimuks siis numbri alusel. Isegi kui mõni inimene võtaks kaks suppi siis kindlasti on ka neid, kes üldse ei söö. Paljudel sarnastel üritustel toimib eespool kirjeldatud süsteem.

Esimese 10km peale 2 joogipunkti on selgelt liiga vähe.

Raja kvaliteet kohati väga vilets.

Söögi ja joogi topsid võiksid erinevat värvi olla.

25 ja 31 km vahel peaks kindlasti olema veel üks joogipunkt, sest see koht on paljudele jooksjatele murdepunkt ning juua oleks vaja.