Tartu Jooksumaraton on kui raudnael Eesti jooksukalendris – traditsioonidega ning selgelt eristuv jooksuvõistlus. Tuhanded osavõtjad, teada-tuntud korraldus, looduskaunid võistlusrajad.  Osadele jooksjatele ei sobinud varem küll võistluse nimi, kuna 23km pikkust võistlust nimetati jooksumaratoniks, mis on ju klassikaliselt 42,2km pikkune.  Ent olgem ausad – paljud sinu tuttavatest-sõpradest tegelikult ka teavad, kui pikk üks jooksumaraton on . . .

Mullu võeti võistluse kavva lühike 5km distants ning tänavu lisandus võistlusprogrammi ka täispikk maratonidistants.  Nimigi muutus Jooksumaratonis Maastikumaratoniks. 

Esimest korda toimunud maratonidistantsi läbis pea 200 jooksjat, mis jäi küll mõnevõrra alla korraldajate ootustele, kuid eks info maratoni lisandumisest programmi tuli ka suhteliselt hilja ning olgem ausad – ega Maastikumaratoni reklaami ka väga näha ei olnud.

Osavõtjate tagasisidet lugedes võtsid jooksjad muutused ilusti vastu, kuigi päris sama kõrget hinnet, kui mullu, Tartu Maastikumaraton osavõtjatelt ei saanud.  Koondhindeks tänavu 9,06 (korralduse hindeks 8,96), mullu olid hinded vastavalt 9,54 ja 9,58. 

Kui otsida põhjuseid, miks hinne natuke mullusest vajaka jäi, siis pole neid kaugelt vaja otsida.  Ilm! Suvesoojaga toimunud võistlusel jäi joogipunkte ilmselgelt väheks.  Neil jooksjatel, kes juhendit hoolega lugesid, olid veepudelid kaasas, kuid eks juua jäi kõikidel distantsidel palava ilma jaoks natuke väheks. 

Loo autor ja Tartu Maastikumaratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Välismaistel maastikujooksudel on tegelikult joogipunktide hõredus üsna tavaline, kuna need kulgevad sageli puutumatu loodusega maastikel, kuhu lihtsalt nii kergesti ligi ei pääse.  Ent Tartu Maastikumaraton on natuke teistsuguse iseloomuga võistlus, mis võiks olla jõukohane ka algajale (maastiku)jooksjale, kellel pudelikaasavõtmisekogemus puudub. 

Pika distantsi joogipunkte annaks tegelikult tihendada väga lihtsalt ja odavalt – paar veetünni, topsid, kopsik ja prügikott välja ning kõrvale silt „iseteenindus“. 

Joogipunkte hindasid jooksjad sel korral 8,66 punktiga.

Kõige kõrgema hinnangu sai võistluse rada ning see on ka täiesti mõistetav – Tartu Maastikumaratoni rada on väga ilus ja vaheldusrikas!

Stardi-finišiteenindust hinnati 9,17 punkti vääriliseks ning auhindu-medaleid 8,83 punktiga.

Küsimus – kas võistlus on väärt tema osavõtutasu – sai hindeks 8,14.

Kokku andis oma hinnangu 93 jooksjat ning 88 neist on valmis võistlusel osalema ka järgmine aasta.

Jooksjate kommentaarid

Kui vahepunktides jagatakse väga lahkelt joogipoolist, siis finishis ollakse sellega kitsi. 0.5l vesi või alk. vaba õlu pole päris piisav. Muidugi oli õlu peale finishit väga kosutav.

Üllatuseks oli see, et tasulises parklas parkimine oli 10 € ;) Muidu jooks on igati hästi korraldatud ja lahe ;)

42km distantsi esimesel poolel polnud mitmes joogipunktis veeämbreid, mis oli 30-kraadise ilma puhul päris jama värk.

42km jooksjad juhiti kokku kamba kepikõndijatega, kes kõndisid kolmekesi kõrvuti, meetri laiuselt keppidega vehkides, väga raske oli mööda saada. Neile oleks võinud stardis öelda, et jooksjad peaks läbi laskma või siis stardiaegu ümber seadma. Samuti tekkisid probleemid joogipunktides, kus poolmaratoni aeglased jäid kohe esimese laua juurde seisma ja lobisema ning takistasid sellega möödumist. Laudade meeskond võiks sellisel puhul juhendada ja distsiplineerida takistajaid.

Toitlustus oli lahjavõitu.

Tekib küsimus, kas korraldajad ka loevad vastukajasid. Nii suure ürituse puhul esimene joogipunkt enne 6 km sellise tapva palavusega ja järgnevad joogipunktid põhimõtteliselt 5 km tagant. Kindlasti võiks panustada vähemalt vee olemasolule tihedamalt. Isegi liidritel oli tagasiside andmisel vee vähesuse probleem rajal. See on peamine probleem. Muidu joogipunktide teenindus oli väga hästi organiseeritud ning väga hea võimalus ennast korralikult üle kasta palava ilma puhul Rada muidu raske, aga mulle meeldib. Tahaks raja profiili pärastki uuel aastal osaleda, aga tuleb vist siis mõelda lisa veepudeli kaasa võtmisele järgmine kord, sest täna ma küsisin kolmelt jalgratturilt vett lisaks.

Palavat ilma arvestades liiga vähe joogipunkte.

10 km jooksu ajavõtuga oli probleem. Start anti tegelikust umbes 40 - 45 sekundit valel ajal ja kõik jooksjad said seetõttu lõpuprotokolli kehvema aja kui nad tegelikult jooksid. Jooksin üle lõpujoone ja lõpuaeg näitas 47.59, diplomil ja championchipi leht andis tulemuseks 48.41. Korraldajatele püüdsin asja selgitada, aga nad ei süvenenud ja ei saanud ka aru. Start oleks pidanud antama täpselt sel ajal kui finišikell käima läheb. Tundub aga, et aeg läks varem jooksma. Muidu nagu Tartu Maratoni üritused ikka, hästi korraldatud, raskemapoolsed rajad. Ainult nii palava ilmaga oleks kuuma supi asemel võinud midagi muud olla. Kui miskit häirib, siis hind. Ikka kallimaks ja kallimaks, rahva elatustase ei ole nii palju kerkinud viimase paari aastaga. Muidu tuleks ka järgmisel aastal, aga hinna pärast mõtlen. Leian ka soodsama hinnaga võistluseid. Näe, Kambja igasuvine pisike jooksusari, sel suvel 4 etappi 5 ja 10 km igal etapil on kõikidele osalejatele hoopis tasuta. Saab igatmoodi, nii tasuta, rahuldava hinnaga kui ka kallilt. See kriitika pole muidugi ainult Tartu Maratoni korraldatud üritustele.

Ainus asi mis oleks võinud paremini olla, see et mõni lisa joogipunkt/veepunkt 24km, ilm oli küllaltki ekstreemne (ja oli pikalt ette teada)ja 2 lisa vee punkti oleks olnud väga vajalikud, ja usun et nii kogenud võistluse korraldajatele poleks see olnud väga kulukas või muud moodi keeruline Õnneks oli paaris kohas tuttavaid kes vett jagasid.

Kui korraldajad lubavad maratoni, siis võiks selle nimel ka pingutada. Nüüd tundus see lihtsalt hea lisateenimise võimalus, sest paljud osavõtjad on küsinud, miks nimi on maraton, kui ta ei paku maratoni.

Suured ootused olid esimeseks Tartu maastikumaratoniks ning suure kolinaga kukkusid need ka kokku. Asi ei olnud ilmas, ega ka rajas, mis oli üldiselt hea aga raske, aga... Rada oli kohati avalikel teedel ning liiklusele avatud, minust sõitis mööda 3 mootorratast, 2 autot ning polnud kindel, et kas neid tuleb veel või kas nad märkavad jooksjaid. Teeviidad olid üldiselt hästi, aga vahepeal oli tunne, et oled üksi kuskil metsas ja mägede vahel, sest ühtegi inimest polnud ümberringi.

Teeninduspunkte oli ilmselgelt liiga vähe ning nad olid väga eberegulaarselt. Kui teha maraton, siis tuleks hoolitseda, et nad on iga 5km tagant vähemalt.

Start oleks pidanud olema 30-60min varem, sest see koht, kus maratoonarid lühikese maaga kokku said, kubises kepikõndijatest, kelle vahelt tuli siis opereerida. 30 min varasem oleks pannud vähemalt jooksjatega ühte auku, 60min oleks seda teinud kiiremate jooksjatega.

Finish ja kogu "maratoni elamus" oli aga täielik katastroof. Kõigepealt ei suutnud teadvustaja midagi öelda, siis ei lubanud finishis olnud tattnokk korraga vett ja õlut - "ainult üks osalejale". Võtsin jõuga ja ütlesin, jookse ise selle ilmaga maraton ja tule hüppama. Siis medal - ei mingit vahet, mis distantsi jooksid, või et oli esimene kord maastikumaraton. Ei särki, et oled lõpetanud maratoni. Ei eraldi ala maratoonaritele või mingitki muud lisaväärtust, peale selle, et said 3+h mõnusalt päikest võtta. Isegi diplom prinditi samale blanketile. Ma saan ilma kõige selleta hakkama, ma ei jookse asjade pärast, aga tänane jättis täiega mõru maitse. Ometi oskab Kelk teha asju õigesti sügisesel linnamaratonil. Enam ei osale ja ei soovita ka kellelegi teisele.

Kastmispunkte ja jooki oleks täna tahtnud tihedamini.

Kui saaks veega kastmist korraldada natuke laiemas kohas, kus jääb ka mingi kuiv rada, kuhu torust pritsiv vesi ei ulatu, siis saaks prillikandjad ka nii läbi, et ei jää kas enne (kui prillid ära peidad) või pärast (kui ei peida) rajajuppi, kus jala ette ei näe :)

Nii suurel jooksuüritusel oleks võinud raja tolmavad kohad vahetult enne võistluse algust veega üle pritsida.

Ilm oli tõesti palav, ühest lisa joogipunktist tundsin puudust. Järgmisel aastal jälle!

Joogipunkte oli selgelt liiga vähe

Kui võistlusmaa on 24,1 km siis nii see ka kirjas ja protokollis olla võiks, või on mingi muu matemaatika?

Kuum ilm oli prognooside järgi teada juba vähemalt nädal aega ette. 6 km tagant joogipunktid olid natuke vähe, oleks võinud olla 4–5 km tagant või kas või mõni lisaks, eriti alguses.

See, kuidas rada aina pikemaks muutus, oli ka päris "huvitav". Ca nädal enne oli 23,3 km-st saanud 23,7 ja päev enne võistlust oli järsku juhendis kirjas 24,1 km.

Maratoniraja alguse joogipunktide tegevus oli super! Kõik olid abivalmid ja tegevus selge. Suured tänud! Eelviimases joogipunktis oli arusaamatus. Öeldi, et vesi on kõige lõpus. Kuna varasemalt oli kogu aeg spordijook punastes topsides ja vesi valgetes topsides, liikusin punastest topsidest julgelt mööda tahapoole vett otsima. Seal aga selgus, et vesi oli vaid svammide jaoks. Pidin minema tagasi ettepoole joogivett otsima, mis oli spordijookidega täpselt samasugustes punastes topsides ja spordijookidest eraldamata. Mitmekesi reas olevatest 24 km kepikõndijatest oli raske mööda pääseda. Kuid kepikõndijate seas oli ka uskumatult palju ergutajaid ja kaaselajaid! Tänud, te olite toredad! 10-12 km enne finishit ühel teeristil oli üks naisterahvas rajal pooleldi tee peal ees ergutamas ja kaks väikest last mängisid rajal. Maratonirada oli super ilus! Tänud!

mõned ettepanekud:

1. Kas oleks võimalik, et järgmisel korral ei lastaks kepikõndijaid kohe koos jooksjatega rajale. Sel korral olid nad nii ette sattunud, et esimeses kurvis oli ca paarkümmend kepikõndijat keppidega sebimas enne viimast jooksjate stardigruppi. Võimalus oleks kas neil teha eraldi stardiaeg, ca 10 minutit pärast jooksjaid või avada nende lint pärast seda, kui jooksjad on läinud.

2. Tulevikus võiks kaaluda nii kuuma ilma puhul mõne (lisa) vee- või jahutuspunkti loomist.

1) Rada täiesti valesti mõõdetud. Mingit sellekohast infot enne võistlust välja ei saadetud (st, kuigi diplomil oli juba kirjas 24.1, siis starti läksime ikka teadmisega, et joosta tuleb 23.7. Finišis näitasid nii minu kui ka paljude teiste spordikellad distantsiks hoopis 24.4. 700m vahe ei tohiks enam puhas mõõteviga olla. Rääkimata sellest, et korraldajad ise oskavad diplomile märkida 24.1, kuigi osalejad teavad, et lähevad 23.7-t jooksma? Kuidas või miks ei ole võimalik osalejaid enne jooksu vastavalt informeerida?) 2) Medalist on selgelt näha, et korraldajad ei soovi teha mingeidki lisakulutusi. Ei disainile, ega eristamaks (esimest!) maatikumaratoni poolmaratonist. Samas oli tunde, et "pool"maratoni üritatakse vägisi pikemaks venitada. Varsti pole enam tõesti vahet, kas joosta 10km otsa või mitte... 3) Joogipunktide vähesus. 4)Korraldajate jäik suhtumine annab soovida. Tahes tahtmata jääb kõigele raha maitse külge.

Maratoni distantsi esimesel poolel tundsime puudust veega kastmise võimalusest.

Nii kuuma ilma puhul oleks võinud korraldajad kiiruga improviseerida mõne lisajahutuspunkti või tuua kanistriga joogivett.

Ilm oli kuum ning 10km peal oleks soovinud kolme joogipunkti. Tavaliselt ei vaja 10 km jooksul ühegi joogipunkti teenust, kuid kuuma ilmaga jäi pakutud kahest väheks.

Juba varakult oli teada, et ilm tuleb palav. Sellele vaatamata oli joogipunkte ilmselgelt liiga vähe. Korraldaja peaks ka mõtlema plaan B peale. Mõni lisapunkt kus saab vett ei tohiks ju väga suur kulu olla. Aga muidu oli hea nagu TM üritused alati on.

Ainsa nurinana toon joogipunktide vähesust maratoni distantsil. Eriti sellise ilmaga oleks võinud olla punkte rohkem, lihtsa veega kasvõi.

42km kohta 7 joogipunkti lauspäikeses on ikka selgelt vähe, pideva januga lõpuni joosta ei suudagi. finišis oli mitu alust vett aga peab veel valima KAS alkovaba õlu VÕI vesi? rajalt tulles need mõlemad oleks kui kerisele valanud ja jääb veel puudugi, kellele ja kuhu te veate seda vett (ürituse lõpus oli ca 2 alust veel alles)??? kui vedelikuvarud said lõpuks üle kriitilise piiri taastatud ei leidnud infot bussi kohta, kuskohast ta välja sõidab ja silte ka ei näinud... pilet oli aga kasu ei miskit. rääkimata hommikusest, ennekuulmatust möödalasust bussitranspordis, kui Elvast liikuma hakkav buss oli nii ülerahvastatud et terve vahekäigu pikkuses pidid inimesed põrandal istuma. ja parklas jagati veel valeinfot bussi väljumise kohta, viimased jooksid parklast et üldse bussile jõuda! Nii mõnedki "sünnitusvalud" jäid paraku negatiivselt silma, muidu tore spordiüritus.

Palava ilma tõttu jäi teine joogi punkti liiga kaugele. Pidin vedelikupuuduse tõttu tempot aeglustama. Paisjärve äärde võiks järgmine kord samasuguse jahutuspunkti rajada, nagu Elva jõe ääres. Muidu jäin korralduse ja pisut pikenenud rajaga väga rahule. Tänu korraldajatele ja kaas võistlejatele!

Vähe veepunkte

Mõned veetünnid võiks nii palava ilmaga TPde vahel pea kastmiseks olla. 42 km rada mega ilus! Parim Tartu Maratoni jooks, millel olen osalenud. Tänud!

Joogipunkte oli kindlasti liiga vähe. Põhjust tuleks ilmselt otsida sellest, et üritus on aetud liiga suureks koos maratoniga ja ei jagu enam inimesi, et katta (minuarvates) põhiüritus (24km) piisava arvu teeninduspunktidega. See ei ole normaalne, et teine TP tuli alles 12 km. Oleks pidanud olema vähemalt 2 tk juures kogu rajal ulatuses. Muus osas üritusele etteheited ei ole, pika ajalooga ja sisse töötatud üritus, alati kindlalt toimiv, lihtsalt sel aastal oli näha, et maratonirada võttis ära põhiürituselt teenindavat personali.

Eesti 100 puhul oleks võinud kõigil suuremad medalid olla. Aga pole hullu! Medal on medal!

On hädavajalik teha ühistreening enne võistlust, nagu see oli eelmistel aastatel. See annab tegelikult väga palju!

Mis siin ikka kommenteerida... Kõik korralduslikud momendid on aastatega lihvitud. Nimi korrektseks muutmine ja 42km distantsi lisamine oli nagu kirss tordile. Jätkake samas vaimus edasi!!!

Suurepärane võistlus. Väike, tõeliselt väike, ent siiski tilluke pettumus oli, et lühikestel distantsidel jagati lastemedaleid tänavu.

Tagantjärele kajastust lugedes tundub, et maratonidistants oli nagu selle ürituse tülikas kõrvalnähtus ja et seal osalesid vaid mehed.

Selle ilma kohta oli värskendusalade vahemaa natukene pikk.

Kõik oli ok, ise olin ainult veidi vigane.

Kuuma ilma tõttu oleks soovinud täiendavat veepunkti (ainult vesi oleks olnud ok). Variant võiks olla jätta ära toitlustusega seonduv (pilet ilma supita), sest paljud meist ei soovi süüa kohe pärast võistlust sooja toitu vms ja üleliigse koguse valmistamine ilma tarbimiseta tundub aastal 2018 tõelise raiskamisena (sõpruskonnas on mitmeid, kes sellist toitlustust võistluse järgselt ei vaja). Rada on äge, võiks katsetada täiendavat muutmist poolmaratoni distantsil, et lihtsalt uudsust hoida, miks mitte erandkorras teha see vaid Otepää küngaste vahel.

Minu lemmik jooksuüritus juba 4 aastat. Uuel aastal kohtume jälle!

Stardiümbrik on jäänud nigelaks. Pärnu jooksudel on näiteks väga palju lisasoodustusi ümbrikus kaasas (selliseid mida päriselt ka tahad kasutada). Tehke rohkem koostööd.

Üks lemmik jooksuvõistlustest

Lühemad distantsid võiksid paar tundi varem alata.

Väga hästi korraldatud ning tore üritus. Jõudu korraldajatele!

Muudke menüüd (tervislikumaks).

Alates parkimiskorraldusest oli kogu aeg tunne, seda kõike tuleb kiita!

Kuna osalesin uuesti üle pika aja 23km distantsil, siis avastasin üllatusega(enda viga :) ),et rada kulgeb natuke teisiti. Päikesega oli mööda maanteed üpris palav liikuda. Ja arvestades ilmastiku olusid, siis oleks võinud 1.joogipunkt olla natukene l. Aga muidu oli üritus hästi korraldatud. Edukaid ettevõtmisi!

42 km stardiaeg võiks olla hiljemalt kell 9.00 !

Tore jooks! Vaatamata kuumale ilmale jätkus igas joogipunktis vett, raja tähistus väga selge ja arusaadav. Maratoni start võiks olla tund aega varem, siis ei jääks 24 km kepikõndijad metsas kitsastel teedel nii palju ette. Aitäh korraldjatele!

Mõnus rada. Tore üritus. Aitähh korraldajatele. Palavusest tundsin ühest joogipunktist ehk puudust, aga polnud hullu ka. Joogipunktides väga vahvad ja sõbralikud inimesed, suur aitähh neile!

Käisin viiendat aastat järjest 10 km jooksmas - sain hõbemärki. Pisike asi, aga väga meeldiv, et korraldajad hoolivad nendest, kes on lojaalsed ja iga kevad suunduvad Elva poole. Korralduse poolest on see üritus tõenäoliselt parim Eestis. Kõik alates Tartu bussist kuni stardikoridori sisenemiseni toimib nii hästi!

Ainuke asi, mille üle saab kurta - sellise ilmaga võiks finišis pakkuda mõlemad joogid, mitte ainult valikuliselt vesi vs õlu. Loodan, et A. le Coq teeb midagi kasulikku selle õllega, millest ma loobusin.

42 km distantsi esimene 25 km olid lummavate vaadetega. Ka lühema maa läbijad võiksid sellest osa saada. Ettepanek: kasutada Otepääd stardi ja finišina et kaunist loodust saaks jooksjad nautida

Lihtsalt inimlik soov: kui ilm on erakordselt palav, nagu seekord, siis palun joogipunkte sagedamini.

Maratoni joogipunktid olid liiga suure vahega. eriti arvestades palava ilmaga.

Kuuma ilma tõttu oleks kulunud ära rohkemad kastmis kohad - vesi sai sellel jooksul määravaks ja eriti vajalikuks!

Registreerisin 23,4 km, startisin 23,7 km, diplomi sain 24,1 km läbimise eest.

Kõikides kajastustes ja andmetes peaks nimetama distantsi õige pikkusega, s.t. 24 km. Praegu on juhtunud nii, et näiteks Sportoses ja muudel lehekülgedel on distantsi pikkuseks märgitud 23 km, mis tähendab kokkuvõttes kehvemat tulemust kui tegelikult.

5 kilomeetri jooksul polnud isegi ühte joogipunkti. 5 km jooksjatele peaks olema vähemalt üks joogipunkt. Medalid võiksid olla huvitavamad, sest igal aastal on põhimõtteliselt samasugune medal, mis muutub juba igavaks. Osalustasu on üsna kõrge ja seega võiks medaliga korraldajad rohkem vaeva näha. Mulle meeldib väga, et Tartust läks Tartumaa spordikeskusesse eribuss. Samuti on positiivne, et pärast jooksmist toi