Kuivõrd süsivesikute laadimine teiperi käigus võib esimesel korral tunduda keeruline, siis jagan heameelega oma menüüd, mida olen kasutanud võistluseelsel nädalal.  Taustaks – minu puhul on tegemist 70 kg-se maratoonariga ehk siis minu süsivesikuvajadus enne maratoni võiks olla ca 560-700 grammi süsivesikuid päevas. Järgmine menüü kehtis kolm-neli päeva enne võistlust ehk nt kolmapäevast-laupäevani kui maratoni oli pühapäeval.

Hommikusöök
Korralik taldrikutäis kaerahelbe- või neljaviljaputru ning mitte seda kiirvarianti.  Pudru sees maitseks suhkurt, mis annab täiendavalt süsivesikuid ning peal maasika või vaarika toormoos, kus võis ka paar vesikut sees olla.
Joogiks apelsinimahla klaas-poolteist
Lisaks üks banaan või väike tops jogurtit

100gr kaerahelbeid=56 gr süsivesikuid
100gr neljaviljahelbeid=63 gr süsivesikuid
250ml apelsinimahla=25 gr süsivesikuid
1 banaan=25-30 gr süsivesikuid
150gr jogurtit = 20 gr süsivesikuid

Kokku hommikusöögis ca 100-120 gr süsivesikuid

Paari tunni möödudes väike vahepala
1 banaan või tops jogurtit, 20-30 gr süsivesikuid

Lõunasöök
Pasta miski kastmega, kõrvale tomatit või muud silo.
Joogiks mahla klaas-poolteist
Magustoiduks nt. üks õun

100 gr pennesid = 75 gr süsivesikuid
1 ports pastakastet = 10-15 gr süsivesikuid
1 tomat = 5 gr süsivesikuid
250ml apelsinimahla=25 gr süsivesikuid
Üks õun = 20-25 grammi süsivesikuid

Kokku lõunasöögis ca 150-175 gr süsivesikuid

Vahepala sama mis enne lõunasööki ehk banaan või jogurt

Õhtusöök
Kausitäis müslit piimaga
Joogiks mahla klaas-poolteist
100gr müslit=62 gr süsivesikuid
250ml apelsinimahla=25 gr süsivesikuid

Kokku õhtusöögis ca 100 gr süsivesikuid

Päeva jooksul sõin ära veel kas ühe ca 200 grammise paki kuivatatud puuvilju (nt Prismas müüdav kuivatatud puuviljade segu Hawaiji), mis sisaldab 55gr süsivesikuid per 100 grammi. Alternatiiv oli see asendada nt rosinatega, mis on eriti süsivesikurikkad (79grammi per 100 gr)
Vahel asendasin ühe vahepala kuivatatud puuviljadega.

Lisaks jõin päeva jooksul ära ca 2,5 liitrit spordijooki, mis oli tehtud tavalisest poes müüdavast spordijoogipulbrist a la Isostar. 
500ml spordijooki = 35 gr süsivesikuid ehk spordijoogist endast sain ca 175 gr süsivesikuid päevas.

Lisaks kulus päeva jooksul ära veel paar tassi kohvi, mille sees olev suhkur ilmselt andis ka tiba süsivesikuid.

Kokku tuli päevas sellise menüüga 675-770 gr süsivesikuid.

Kogu see menüü ei olnud minu tavamenüüga võrreldes midagi drastiliselt erinevat.  Tavanädalaga võrreldes lisandus loomulikult suur kogus spordijooki ning kuivatatud puuviljad.  Samuti võis maratoninädal sisaldada tavanädalast vähem erineval kujul shokolaadi, mis muidu moodustab kandva osa minu kolme põhitoidukorra vahele jäävatest vahepaladest. Ka vähenes joodava kohvi kogus maratoni lähendes neljalt tassilt kolmele-kahele päevas ning viimane pudel õlut lahkus külmkapist 31. augustil. 

Kogu selle söömise juures on oluline etteplaneerimine – kui sa enne lõunasööki miskit vahepala ei söö ja lähed tõsiselt tühja kõhuga sööki valima, siis sööd silmadega ja valid neid asju, mis võib olla maratonieelsel nädalal pole kõige mõistlikumad. 

Erinevatel kokkusaamistel oli mul reeglina kaasas pooleteiseliitrine spordijoogipudel, üks-kaks õuna ja/või kuivatatud puuviljad.  Alguses tundus see teistele inimestele ehk harjumatu, kui ma jäätee pudelist pidevalt miskit hägust vedelikku manustasin, mis ilmselgelt ei olnud jäätee, kuid keegi teine minu jooki ära ka ei joonud.