„Veerand Eesti täiskasvanutest on füüsiliselt täiesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid 7 protsenti täiskasvanutest,“ teavitas Tervise Arengu Instituut (TAI) eile.  Nädalase liikumise jälgimiseks avaldas TAI liikumispüramiidi, kus on näidatud, kui palju ja kuidas tuleks nädalas kehaliselt aktiivne olla.

Liikumispüramiidil on neli korrust, neist kõige alumise moodustab liikuv eluviis, mis võiks hõlmata suurema osa meie igapäeva tegevustest.  

Püramiidi teisel astmel on aeroobsed tegevused – jooksmine, rattasõit, ujumine, kepikõnd, sportmängud.  Sellisele tegevusele võiks nädalas kuluda vähemalt 150 minutit. TAI soovitab need tegevused jagada 2-3 korra peale nädalas.

Kolmandale astmele on paigutatud jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused, millega võiks samuti nädalas 2-3 korda tegeleda.  Jooga, jõusaalitreeningud, lihtsad harjutused oma keharaskusega – kükid, kätekõverdused, jms – kõik see kuulub siia kategooriasse.  Jõuharjutusi tuleks teha peamistele lihasrühmadele nagu kere-, käe- ja reielihased.  

Püramiidi tipus on tegevused, millele võiks kõige vähem aega kuluda, kuid mis tegelikkuses meie igapäevaelust sageli kõige suurema osa moodustab – istumine! Uuringute põhjal väidab TAI, et 41% inimestest veedavad enamuse tööajast istudes, mistõttu füüsilist liikumist jääb liiga väheks.  „Vädli istuvat eluviisi. Kodus vähenda istudes ja ekraanide taga veedetud aega,“ märgib Tervise Arengu Instituut.

Ent TAI teaduri Leila Oja sõnutsi näitavad uuringud positiivset trendi - inimeste liikumisharjumused on viimastel aastatel paranenud.

Allikas: Tervise Arengu Instituut