Püssirohukeldri nõupidamisele lähen kuiva ja puhta tundega, sest kodutöö seekord tehtud. Ei  olnudki tegelikult  hirmus   raske - mu eelistus jürikuu ainsaks broneerimata nädalavahetuseks 14.-15. aprillil on sisuliselt sundvalik..  Cluj-Napoca või mitte midagi! Too kiire raja poolest tuntud Prantsusmaa külamaraton, mille nime olen tänaseks unustanud, ei tundu küll tõsiseltvõetava alternatiivina.. kuradi keeruline kohale  jõuda esiteks! Aga Cluj-Napoca kusagil Rumeenias /ehk ungaripäraselt  Koloszvar ehk saksapäraselt Klausenburg/ on  Varssavi kaudu hästi kohalelennatav. Tuleb välja, et selle  täiesti tundmatu kohanime taga peitub  riigi suuruselt teine linn rohkem kui 300 tuhande elanikuga/ vaatasin vananenud andmeid, sest Iasi ja Timisoara on tänaseks mööda läinud/. Loetakse Transilvaania mitteametlikuks pealinnaks.. vast on seal midagi vaadata kah.

14.04.2018

Laupäevahommikuses lennujaamas istume  neljakesi ümber kolme kannu. Mul on seekord poeg Villu kaasas, kes  kummastki  põhitegevusest osa ei võta ja tuli põhiliselt Transilvaaniat uudistama. See on maa, mis pole küll kaugel, kuid kus väga tihti ei käida.. miks mitte visata pilk peale!?

Lennujaamast staadioni juurde sõidame taksoga. Maratonimessi sisuliselt ei eksisteeri, niisiis kaua me siin aega ei viida. Numbrid saame staadionilt ilma sabata kätte ja pastaletis pole kah järjekorda; pasta pole küll eriti maitsev. Kristo leidis internetist külaliskorteri staadionist 2 km kaugusel; selleni  kõmbime läbi rõõmsalt haljendava südalinna ja üle avara keskväljaku jalgsi.

Keskajal saksakeelne olnud ja renessansist 1960ndateni valdavalt ungarikeelsena  püsinud linnas ripuvad täna rumeeniakeelsed sildid ja vastutulijadki kõnelevad ilmselt sedasama.  Seevastu  Püha Miikaeli katoliku kirikus /mis oma 76 m kõrguse torniga Transilvaania kõrgeim/ on kogu teave ungari keeles ning suure renessansiaegse  kuninga Matthias Corvinuse monumendil kah. /Selle 1458-90 n.ö. Suur-Ungarit valitsenud kuninga sünnimaja on praegu siinsamas Cluj-Napocas alles.. üks linna vanemaid maju muideks, sest sama kunni ajal ehitati linn renessansi vaimus ümber. Oma tugeva regulaararmeega, mis näiteks kaasaegse Prantsuse kuninga Louis XI sõjaväest palju suurem, kottis kunn edukalt türklasi. Lisaks suvatses  ta 12 aastat  vangis pidada oma varasemat liitlast- kurikuulsat Valahhia vürsti  Vlad II Tepesi ehk Draculat/. Villut on tema konservatiivne ema tungivalt hoiatanud Balkani mustlastega suhtlemast.. neid ta nüüd huviga tänavapildist otsibki, aga edutult. Vikipeedia andmeil ollagi Cluj-Napoca peaaegu mustlastevaba linn.

Kesktänavat kaunistab itaallaste poolt kingitud Rooma emahundiskulptuuri koopia, küllap mõeldud vahetuskaubana Traianuse foorumi vastu. / Sest 106.a. pKr. Daakia vallutanud Traianus selle kuningalt   röövitud kulla eest kõik oma ajaloolised varemed seal Kapitooliumi nõlva all ju ehitaski. Aga Rumeeniaks ehk „roomlaste maaks“ hakati Daakiat kutsuma pärast seda, kui roomlased pärast põliselanike lausalist mahanottimist sinna Itaaliast uued inimesed asustasid./ Rumeenia keel meenutabki ilgelt itaalia keelt, ehk küll slaavi laensõnu on palju; näiteks pubi Tramway menüüs sisalduv magus soust on rumeenia keeles „smetana dolce“. Seal pubis siis  söömegi  pastat  ja joome väga head õlut Ursus. Päris trammid on linnas küll olemas, aga pubi eest läbi ei liigu.

15.04.2018

Läheme aegsasti kohale ja jõuame varavõitu. Ilma pika ja äreva  peldikusabata tundub stardieelne ootamine kuidagi igav; kompensatsiooniks käime hästi mitu korda.  Umbes 8000 osavõtjast jookseb lõviosa ainult 5 km distantsil ja stardib kell 9 teisest staadioniväravast  /pärast saime teada , et 9.15 läks peaväravast teele 491 maratoonarit, 10.30 sealtsamast 1278 poolmaratoonarit ja keskpäeval keskpargist 992 10 kilomeetri jooksjat/.

Lubati palavat ilma, õnneks praegu on veel päike pilvede taga. Joosta tuleb teoreetiliselt kaks ringi , kuid tegelikult on need „ringid“ pigem karikakrakujulised. Pidevad pöörangud võtavad kindlasti tempot maha neil, kes head tulemust loodavad. Erkkit segavad tuntavalt veel poolmaratoonarid, kelle tihedast tropist raske joogilauani küünitada. Põnevaid vaateid rada eriti ei paku- südalinn on väike ja eile nägime selle enamasti ära.

Teisele ringile lähen ca 2.29 pärast starti. Olen päris pikalt jooksmisega vahet pidanud, nii et jalg oluliselt ei valuta; seevastu järjest soojemaks muutuvat õhku on järjest raskem kopsudesse tõmmata. Õnneks on korraldajate  ja pealtvaatajate kaasaelamine õhust veel palju soojem; ka kaasjooksjad ergutavad üksteist sõbralikult. Aga kokkukukkujaid on väikese jooksu kohta väga palju; üks kukub Erkkile otsa, nii et Erkkil tuleb ta seljas lähima politseinikuni vedada, kes õnnetu vennikese seejärel üle võtab.

Erkki ja Kristo on juba lõpetanud, kui Balkani päike pilvede varjust välja ronib ja viimastele maratonirajal koperdajatele tule peale tõmbab. Jooksen mööda tugevate krampide käes vaevlevast naisterahvast ja  vaatan korra üle õla talle näkku..  kurat, näo asemel oleks tal justkui valugrimass. Astun paar sammu tagasi ja õngitsen higimärjast  taskust  kortsus magneesiumipakikese,  olukorda arvestades läheb see loosi küll / ühel järgmisel käänakul nägin teda vastu jooksmas, aga ei tea, kas finišini jõudis/. Veel kolm kilomeetrit enne lõppu möödun (nüüd juba kõndides!) tüübist, kes rinnust kinni hoides oksendab.. aga ütleb, et on OK. Siis leian õige staadionivärava üles ja sunnin end finišikaareni jooksma. Pea on nii tühi, et ei mäleta, kuhu riidekoti ära andsin.. õnneks Villu otsib mu üles ja näitab, kus kott asub.

Aga Villu veetis päeva mäeveerul pargis jalutades ja kiidab, et vaade linnale oli ilus.

16.04.2018

Ajaloomuuseum on esmaspäeviti suletud ja kakskeelse Babes-Bolyai ülikooli tuntud botaanikaaeda me ei leia sihitult lonkides üles. Surnuaia väravas  kogunevad ungari keelt rääkivad vanurid kedagi matma. Siin tänavapingil istudes siis rüüpamegi tühjaks oma viimased õllepurgid. Käime veelkord pubis Tramway, kus Erkki tomatisalatit tellib.. ta on siin linnas ühel kaunil noorpõlvesuvel käinud ja ülihea salati maitse tänaseni meeles.  Võib-olla oleme ise nüüdseks heade söökidega ära hellitatud, võib-olla on kevad alles liiga varajane.. igatahes salat ei tundu vaadates väga ahvatlev ja maitsegi polevat sama, mis vanastiL. Veeretame suveniiripoes peos Dracula- teemalisi külmutuskapimagneteid, aga ei osta /ega ajalooline  Vlad II elanudki ju Transilvaanias/. Ja sõidamegi trolliga ülerahvastatud lennujaama, kus kõik lennud tunni võrra edasi lükatud. Õnneks oli meil algselt Varssavis ümberistumiseks kaks ja pool tundi varutud, sellest piisab lahedalt.