Talitriatlone on Eestis varemgi korraldatud, selliseid, kus tuleb ujuda soojas basseinis või kus ujumine on asendatud talvise liikumisviisiga ehk suusatamisega. Ent klassikaline triatlon koosneb ikkagi kolmest võrdlemisi suvisest alast: ujumisest, rattasõidust, jooksmisest. Ükski nendest aladest ei ole talvel õues väga mugav tegevus. Kuid taliujujad mugavust vaevalt et otsivadki.

Nimelt toimus pühapäeval Tallinna Taliujumiskeskuse eestvedamisel esimene “suvine” talitriatlon, kus pidigi ujuma avavees, millele järgnes lumine rattasõit ja jupp jooksmist.

“Korraldasime õhinapõhiselt,” kommenteeris kõrvaltvaatajale hullumeelse ettevõtmisena tundunud talitriatloni idee autor Hannes Viherpuu. “Ise korraldame, ise võistleme. Korraldaja jättis endale õigused määrata reeglid ja toimumise distantsid. Aluseks ikkagi traditsiooniline triatlon. Ujumine, vahetusala (riidesse, jalanõud, müts ja kiiver), ratas, jooks.”

“Kõik taristu nagu suvel triatlonil. Ujumisala, koridorid, vahetusala, rada ja loomulikult punane vaip finišiga.

Kõigil võeti aega distantsi läbimisel. Kõik osalejad said meene ja kiirem naine ja mees korraliku karika.”

Loomulikult olid distantsid suvistest triatlonivõistlustest oluliselt lühemad, nullkraadises vees ei pidanud ujuma 3,8 km ega isegi mitte 750 meetrit, vaid . . . kaheksa meetrit. Jalgrattaga pidi läbima 300 meetrit ning joostes poole vähem.

“Taliujujad kes triatlonist midagi ei teadnud said kogemuse ja eesmärk suures pildis oligi triatlonit tutvustada,” märkis Hannes Viherpuu. “Miks mitte talvel! Ujuda ju talvel mõistame.”

Võistlust rohke osavõtt küll ei iseloomustanud, kuid korraldajad olidki osavõtjate arvule väga range piiri pannud: 12. Lõpuks sai tulemuse kirja 10 julget. Naistest läbis raja kõige kiiremini Eva Sepping (3.43), meestest võitis Indrek Epner (2.58)

“Sport ja sportimine peab lisaks parimate väljaselgitamisele olema ka lõbus, tore ning kogemuspiire avardav tegevus,” iseloomustab võistlust selle teisel kohal lõpetanud Valdo Jahilo. “Seepärast olen alati lustiga võtnud vastu väljakutsed, mis annavad võimalusi katsetada mõnd uut- või teistmoodi liikumisdistsipliini.

Kui Pirita Taliujumiskeskuse eestvedaja Hannes Viherpuu tuli lagedale mõttega korraldada PÄRIS talvine triatlon (mitte ametlik, kuhu kuulub esimese ala ehk ujumise asemel suusatamine), sain kohe aru, et idee on müüdud ja tuleb seda omal nahal proovima tulla.

Osalejaid oli kokku 12, võistlejaid 10, neist kaks naisterahvast. Vähemasti kahe meesosaleja puhul tunnistati, et nad omatahtsi seal ei ole, kuid et naine pani kirja ja ütles, et peab proovima minema, siis tuldigi. Tõeline #MyPromise #Sõbersportima õpikunäide 😊

Kuna distantsid olid tavatult lühikesed, kuid külmale ilmale vastavad, oli selge, et siin on suur eelis neil, kes veest väljudes esimeses vahetusalas suudavad märjale ihule kõige kiiremini riided selga saada. Seal tehtud valikute järgi kujunes suuresti ka esikolmik: võitja puges kavalalt pika lukuga täiskombinesooni ja teise koha omanik ujus, väntas ja jooksis ühtedes ja samades neopreenjalatsites. Kellel oli rohkem riideid, mida lukkudest, nööpidest või paeladest kinnitada, jäid oma külmakangete sõrmedega ajale jalgu.

Et tegu oli ultralühikese sprindiga, tuli vähem mökutada ja kogu aeg „panna“. Tänu sellele sai finišeerudes ihu kergelt soojaks ning südame korralikult kloppima. Tagantjärgi võib tõsta vaid pöidlad taeva poole ning loota, et ka virgas vaim meie spordiürituste organiseerijaid maha ei jätaks. Kuuldavasti pidi sealsamas varsti olem plaanis talikabe võistlus korraldada…”

Kas tegemist oli maailma või koguni universumi esimese päris talitriatloniga, ei olegi niivõrd oluline. Küll on oluline ära tuua võistluse nimega Nordic Ultra Sprint Winter Triathlon tulemused:

Naised:

1. Eva Sepping, 3.43
   2. Eike Sild, 5.37

Mehed:

1. Indrek Epner, 2.39
   2. Valdo Jahilo, 2.58
   3. Inno Tõlgu, 3.16
   4. Jevgeni Tsernomorov, 3.26
   5. Hannes Viherpuu, 3.30
   6. Eduard Iganus, 3.46
   7. Ersto Põlluaas, 3.48
   8. Aivar Rosenberg, 3.51

Fotod: Janne Epner