Eesti ultrajooksuvõistluste korraldajad ning valdkonnaga seotud inimesed soovivad rohkem jooksjaid ultradistantse proovima panna.  Nimetatud mõte jäi kõlama ultrajooksu arutelust, millel osalesid Eesti paremad ultrajooksjad ning -võistluste korraldajad. 

Ultrajooksudistantsidena käsitletakse tavaliselt kõiki maratonist pikemaid võistlusi.   Olles läbinud 42,2km pikkuse klassikalise jooksumaratoni, otsitakse sageli uusi väljakutseid pikematelt ja raskematelt distantsidelt.  Vahel on järgmiseks sammuks pikemad maastikujooksud, vahel enese proovilepanek 50km või 100km distantsil. 

Vaatamata levinud eelarvamusele, ei pruugi ultradistantsi läbimine maratoniga võrreldes oluliselt raskem olla.  Distantsi pikenedes jooksutempo langeb, mägistel ultratel vaheldub jooks sageli kõnniga.  Loomulikult on pikemate ultradistantside, näiteks 24 tunni jooksu läbimine tipptasemel organismile suur pingutus, kuid kõik jooksjad ei osale võistlustel pjedestaalikohtade nimel.  50 või 60 km pikkuse võistlusmaa esmakordne läbimine on eeskätt vaimselt raske ning annab juurde kuhjaga enesekindlust ja motivatsiooni. 

Eestis tegeleb ultrajooksuga hinnanguliselt 100 harrastussportlast (mullu läbis nt. 100km distantsi 32 jooksjat), kuid ala potentsiaal on märkimisväärselt suurem.  Mitmed Soome ja Läti ultrajooksuvõistlused müüakse välja minutite jooksul ning sealsed jooksjad osalevad sageli ka Eesti võistlustel.

Sel aastal on Eestis kavas kaheksa ultrajooksuvõistlust – jaanuaris toimus Talveharja Vanakuri, juunis on tulekul Laulasmaa Ultra, augustis uudse formaadiga Heavy Metal Ultra ning Narvas toimuv Estonian Ultra Trail Race, septembris Sillamäe Ultra, oktoobri lõpus Haanja 100 ning aasta viimasel päeval Viimase Öö Unistus.  Ultrajooksudele sarnast emotsiooni pakuvad ka maastikul toimuvad Rõuge maastikumaraton ning sügisene Eesti Maastiku maraton.  Neist viimane võtab tänavu kavva ka maratonist pikema distantsi. Samuti on ultradistantsi läbimise võimalus jaanuarikuisel Tondiraba Sisemaratonil, kus on kavas kuue tunni jooks.

Ultrajooksuarutelul räägiti ka võimalusest hakata korraldama ultradistantsidel Eesti meistrivõistlusi.  Siinsete ultrajooksuvõistluste korraldus on heal tasemel, millest annavad märku näiteks mulluse Sillamäe ultra võidutulemused – nii Toomas Unt, kui Mart Maasikrand läbisid Ida-Virumaal ööpäeva jooksul enam kui 200km ning Siiri Pilt püstitas sel distantsil uue Eesti rekordi.  Kas ja millisel võistlusel riigi meistreid selgitama hakatakse ning kas neid nimetatakse mitteametlikeks Eesti meistrivõistlusteks või lahtisteks Eesti meistrivõistlusteks, ultrajooksuarutelul veel ei otsustatud.  Ent riigi parimate selgitamine annaks kindlasti motivatsiooni Eesti tugevamatele ultrajooksjatele teha kodumaal vähemalt üks korralik start. 

Ent ühes asjas jõudsid ultrajooksuvõistluste korraldajad omavahel küll kokkuleppele – nimelt vajaduses teha valdkonna edendamiseks omavahel rohkem koostööd.

Foto: Vasily Serov, Facebook