Raitu oli koduhoovi tervitama tulnud suur hulk kaasaelajaid ja toetajaid, kes ütlesid kui ühest suust, et Ratasepp on oma katsumusega inspireerinud ja muutnud paljude suhtumist sellesse, et kui mõni eesmärk endale seada, siis selle teostamine on tahtejõu küsimus.

110 tundi ja 9 minutit kestnud ultratriatloni, sh puhkused ja söögipausid, jooksul läbis ta kokku 1130 kilomeetrit ujudes, rattal ning joostes. Kogu katsumuse vältel magas Ratasepp ligi kümme tundi.

10. juunil kell 9 hommikul anti start ultrakatsumuse esimesele alale, 19 km ujumisele, mille ta läbis Tartus Arctic Sport spordiklubis ajaga 6 tundi ja 51 minutit. Teise ala, 900 km rattasõidu, millest 653,13 km läbis ta halbade ilmastikutingimuste tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil 34 tunniga. 211 kilomeetri jooksu tegi Ratasepp kodukandis, kus teda saatis rattal ja joostes saatetiim ning mitmed katsumuse jälgijad, kes eksprompt sportlase Tartumaalt Kõrveküla teede ja metsade vahelt üles otsisid.

Ultrakatsumuse edukalt lõpetanud Ratasepp ütles, et see katsumus andis mõistetele „raskus“ ja „tahtejõud“ uue tähenduse: „Ma olin kindel, et see on raske katsumus, aga seda, kuidas ilmastikutingimused sundisid kõike muutma, ei osanud ma ette näha. Ma ei olnud selleks valmis. Need ebanormaalsed tingimused rattaetapil kulutasid minu jaoks olulist füüsist ja vaimu, mis oli mõeldud jooksurajal raskustega toime tulemiseks. Jooksurajal oli meeldiv kogemus, et viimasest, lootusetuna näivast jooksuetapi algusest, kujunes 42kilomeetrine ühtejutti joostud maraton. See tõestab, et füüsiline valu on mõistusega kontrollitav.“

Ratasepa jaoks ei olnud katsumuse näol tegemist võistlussituatsiooniga, vaid treeningkatsumusega, et valmistada end ette juuli lõpus Saksamaal toimuvaks kolmekordseks triatlonidistantsiks ning augusti lõpus toimuvaks kümnekordse ultratriatloni distantsiks, kus 10 järjestikusel päeval tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon.

Sportlast saatis terve katsumuse vältel toetusmeeskond ning kaasatud oli arst, füsioterapeut ning teadlased. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi kaalus sportlast pärast igat distantsi ning märkis katsumuse käigus üles kõik tema toitumise ja vedeliku tarbimise, enne ja pärast võistlust tehti Tartu Ülikooli laboris kehakoostise analüüsid ning koormustestid.

Meditsiinilabor Synlab võttis pärast iga ala läbimist Ratasepalt 21 erineva vereanalüüsi näitajad, mille põhjal tegi laboriarst Anneli Raave-Sepp sportlasele kiire terviseülevaate. Teadlased ja labor olid kaasatud, et hinnata võimalikke terviseriske ning anda Ratasepale ülevaade, kuidas kehaline koormus katsumuse vältel ja pärast sportlasele mõjub.

Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris valmib toimunu põhjal juhtumiuuring, sh aitavad esmased järeldused planeerida järgmiste võistluste toitumist ja energiakulu.