Kevadel võttis Nike ette ambitsioonika projekti eesmärgiga joosta 42,2km pikkune maratonidistants kahest tunnist kiiremini.  Kahe tunni piir jäi küll 25 sekundi kaugusele, kuid sellele vaatamata – kehtivast maailmarekordist joosti ligi 2,5 minutit kiiremini ning nähti, et müstiline kahe tunni piir on käegakatsutavalt lähedal. 

Projekti käigus töötati välja uus jooksususs, mil nimeks Nike Zoom Vaporfly 4%.  Nimetatud sussides võitsid näiteks Shalane Flanagan ja Geoffrey Kamworor hiljutise New Yorgi maratoni ehk tegemist on juba täiesti reaalses elus kasutatava jooksusussiga.

Eile avaldatud uuringus selgus, et uute jooksususside energiakulu on jooksmisel ka tegelikult lubatud 4% võrra väiksem. 

Uuringust lähemalt.  Jooksu ökonoomsus tähendab lihtsustatult energiat, mida jooksja peab konkreetsel jooksukiirusel kulutama.  Kõik jooksuharjutused, ÜKE ja EKE on treeningkavades just selsamal eesmärgil – et vähendada konkreetsel jooksukiirusel kuluvat energia hulka või teisisõnu – muuta jooksmine ökonoomsemaks.  Kulutad vähem energiat, väsid vähem või oled võimeline distantsi kiiremini läbima.  Igati tore ju.

Jooksusussi puhul mõjutab energiakulu lihtsustatult kaks asja – selle pehmus ja elastsus.  Paned jala jooksmisel maha ning pehmem vahetald vajub jõu mõjul kokku.  Mida pehmem on vahetalla materjal, seda rohkem ta jooksmisel jõule järgi annab.  Ent oluline on ka vahetalla elastsus ehk teisisõnu see, kui palju ta tõukesse minnes energiat tagastab.  Osa energiast läheb nii või teisiti kaotsi ning suur osa tootearendusest keskendubki materjalidele, mis vähendaks sellist energiakadu ja mõjutaks seeläbi jooksu ökonoomsust.

Colorado ülikoolis läbi viidud uuringus osales 18 tipptasemel pikamaajooksjat, kelle 10km rekord oli kõigil alla 31 minuti.  Selleks, et täpselt kvantifitseerida uute jooksususside mõju pandi 18 katsejänest jooksulindile jooksma, peas hapniku tarbimist mõõtev mask.  Jooksjad läbisid jooksulindil kolmel järjestikusel päeval 2 korda viie minuti pikkuse lõigu kasutades selleks erinevaid jooksujalatseid.  Ka jooksukiirus varieerus – kiireimad lõigud läbiti kiirusega 3.21 min/km ning aeglasemad 4.18 min/km. 

Testiti Nike Zoom Vaporfly tosse ja võrreldi neid Nike Zoom Streak 6 jooksujalatsitega, et konstruktsioonist tulenev eelis numbritesse ümber panna.  Testi kaasati ka Adidas Adios Boost 2 tossud ehk siis jooksujalatsid, millega on joostud hetkel kehtiv maratoni maailmarekord 2.02.57.

Kuivõrd mida kergem on jooksususs, seda väiksem on tema kasutamisel energiakulu.  Seetõttu lisati kergematele sussidele kaalu võrdsustamiseks lisaraskust.

Kõik see pandi ümber energiakulu mõõtvatesse METSidesse, mida selgitatakse välja ka Eestis tehtavate koormustestide käigus.  Selgus, et Nike Zoom Vaporfly 4% tossude kasutamisel oli energiakulu näitav koefitsient keskmiselt 16,45, samas kui teistel tossudel oli sama näitaja keskmiselt 17,16 ja 17,14. 

Kui kasutada energiakulu mõõtmiseks hapniku tarbimist, siis oli nt. kiirusel 14 km/h Nike Zoom Vaporfly 4% puhul hapniku tarbimine keskmiselt 40,24 ml/kg/min, samas kui teiste jooksususside kasutamisel jäi sama näitaja keskmisele tasemele 41,87-41,97.  Mida väiksem on hapniku tarbimine, seda väiksem on ka energiakulu. 

Tulemused varieerusid jooksjatel, s.t., energiakulu mõõtev koefitsient oli Nike Zoom Vaporfly 4% kasutamisel väiksem 2,7-5,3%, keskmiselt aga 4% väiksem, mis väljendub ka tossu nimes. Teisisõnu - mõni jooksja sai tossudest rohkem kasu, mõni aga vähem.

Loomulikult tuleb mõista ka nimetatud testi läbiviimise piiranguid – kaasatud olid vaid tippjooksjad ning test viidi läbi jooksulindil.  Kui panna tavaline rahvajooksja samades tossudes maratonirajale, siis jääb kahe tunni piir ilmselt 25 sekundist märksa kaugemale.

Värskelt avaldatud uuringut võid lugeda siit.