Läti jooksukalendrit uurides teevad mõned asjad päris kadedaks kohe. Nimelt korraldatakse Lätis seitsmest etapist koosnevat maastikujooksusarja, kus leiad võistlusprogrammist väga erineva pikkusega distantse.

Jutt on loomulikult Stirnu Buks sarjast, millest tänaseks on saanud Balti riikide suurim maastikujooksusari.  Vaid viis aastat tagasi alguse saanud sarjast võttis mullu osa 9119 jooksjat.  Ühel etapil osales keskmiselt 3500 jooksjat.  Veel mullu oli viimane number 2620, kaks aastat tagasi 1696 ehk jooksjaid on igal aastal lisandunud keskmiselt tuhatkond ühe etapi kohta.

Mis on Stirnu Buksi edu taga? Võistlussarja korraldajad käisid võistluste köögipoolt Marathon100 poolt korraldatud Eesti jooksukonverentsil tutvustamas ning teeme siinkohal sellest ka väikese kokkuvõtte.

Erineva raskusastmega distantsid

Igal etapil on võistlusprogrammis väga erineva raskusastmega distantsid.  Lastedistantside pikkuseks on tavaliselt 1 km, kõige pikemad jäävad vahemikku 27-35 km, kuid võid startida ka ca 5 km, 10 km või 18-23 km pikkusel võistlusmaal.  Igal etapil on kavas 5 distantsi, mistõttu maastikujooksu emotsiooni saavad kätte nii tõsised maastikuhundid, kui need jooksjad, kel jaksu vähem.  Ent iga distantsi ajalimiit on meeldivalt pikk – näiteks pikema distantsi läbimiseks on aega maksimaalselt 6 tundi.

Lastejooksud on ühendatud kohalike krossijooksu meistrivõistlustega

Kuna igal etapil on kavas ka lühike lastedistants, on korraldajad võtnud eesmärgiks ühendada see kohalike koolinoorte krossijooksu meistrivõistlustega. Võidavad mõlemad osapooled – krossijooksu võistlused saavad publikut ja Stirnu Buks saab osavõtjaid.

Võistlused viiakse läbi looduskaunitel maastikukaitsealadel

Stirnu Buks sarja iga etapi olulisem osa on selle rada.  Võistlusradu proovitakse igal aastal uuendada, otsida korraldamiseks uusi kohti ja piirkondi, kuid need toimuvad alati looduses.  Igal rajal on ka oma lugu.

Ka medalite valmistamisel proovitakse kasutada võimalikult palju kohalikke materjale – näiteks võistluse toimumise piirkonnas leiduvat kivi või puitu. 

Võistlusväline on sama oluline, kui võistlusel toimuv

Iga võistluse stardialale proovitakse luua laadaplatsi laadne meeleolu, kus kogu perel oleks midagi teha.  Toitlustus, laste mänguväljakud, müügiboksid, ...  Selleks, et osavõtjad kohe peale finišeerimist ei lahkuks, kasutatakse loosiauhindu. Nimelt loositakse auhinnad osavõtjate vahel välja võistluspäeva lõpus, mis tagab ka selle, et neist huvitatud inimesed võistluselt kohe ära ei lähe.  Ja ega sa ei lähe ka kuhugi, kui sul on peale võistlustki midagi teha.

Tasuta fotod

Jooksjatele meeldib sotsiaalmeedias oma muljeid jagada ning kui võistluste korraldaja annab selleks kasutada tasuta fotod, võidavad mõlemad osapooled.

Nii mõnigi Stirnu Buksi etapp toimub Eestile lähedal, näiteks oktoobrikuine etapp on Cesises ning 6. juuli etapp Rõugest kiviviske kaugusel. 

Etappide toimumisajad- ja kohad on:

27.04 Tērvetes Meža (Tērvete looduspark, Riiast ca 50 km edela suunas)

8.06 Kalnsētu (Salduse asulas, Riiast ca 80 km Liepaja ehk lääne poole)

6.07 Pilssalas (Alūksne piirkonnas, 20-30 km kaugusel Eesti-Läti kagupiirist)

17.08 Piejūras (Ventspilsi kandis)

7.09 Krimuldas (Sigulda lähistel)

5.10 Vendenes (Cēsises ehk poolel teel Valgast Riiga).

Kui tunned huvi vaata ka Stirnu Buksi kodulehele, kus on kogu info ka inglise keeles.