Vigastusega alanud aasta on juba õpetanud nii mõndagi
JAH, seekord ma siis saan selles projektis osaleda. Olen seda proovinud ennegi, aga ei ole valituks osutunud. Lisaks osaleb projektis ka tütar Annabel, nii saame vahepeal üksteisele motivatsiooni süstida, kui vaja.
Kuigi kõik oli tore ja mul oli hea meel, ilmusid aasta alguses minu pea kohale tumedad pilved. Nimelt parem põlv tegi jooksul valu. Samal ajal sain teada, et osalen projektis. Kas tõesti lõppeb see üritus minu jaoks enne, kui alata saab. Jooksin siis ruttu perearsti, ortopeedi ja füsioterapeudi juurest läbi ja diagnoosiks oli - jooksja põlv.
Mida paganat nüüd teha? Õnneks andsid tohtrid juhtnööre ja ka minu treeneriks osutunud Einar Kaigas soovitas palju rullida ja venitada. Nii ma siis muretsesin omale rulli ja muudkui rullisin ja rullisin jalalihaseid, mis olid siis natuke pinges. Ütleks, et esimesed päevad see kõige meeldivam ülesanne ei olnud - kuradi valus oli. Samuti ei jooksnud veebruaris ühtegi meetrit. Õnneks oli lund ja sai suusatada. Samuti sai käidud jõusaalis ja Jooksupartneri ÜKE treeningutes.
Nüüdseks on see probleem peaaegu seljatatud - ei tohi küll kõvasti hõisata. Kui puhkekuu sai läbi algasid märtsis treeningud Einari plaani järgi. Esimesed jooksud, mis spordikellaga tegin, tundusid mulle imelikud, kuna ise ei ole kella kunagi kasutanud - jooksin lihtsalt enesetunde järgi. Nüüd siis pidi jälgima tempot ja pulssi. Märtsi keskel käisin ka Tartus koormustesti tegemas, mis läbitud edukalt. Jah, jooksulindil oleks ehk veelgi lidunud, aga kuna ninast voolas tatti ja seda ei saanud nuusata (mingi torbik oli ju ees),siis otsustasin lõpetada 18 km/h juures. Siis oli ka Einaril teada, millise pulsiga ja mis tempoga treeningplaan koostada!
Aga mida sa jooksed, kui ei ole midagi jalga panna? Koostöös Nike Ülemiste poega saime omale uued jooksujalatsid. Mina jäin truuks samale tossumudelile, millega ma olen viimased aastad jooksnud - Nike Air Pegasus. Samuti saime jalga uued sokid ja säärised firmalt CEP -tänud Mallor!
Kui varustus olemas ja tervis üle kontrollitud tuli hakata treenima - nii üksi kui ka koos viie saatusekaaslasega, kes projektis osalevad. Esimene ühistreening toimus treener Taivo juhendamisel Tallinna Spordihallis. Oli tore õhtu minu jaoks tuttavate harjutustega (Jooksupartneri trennides tehtud). Edasi taas üksinda ja kava järgi. Lisaks Jooksupartneri trennid. Päris rasked on kindlasti Liina trennid. Samuti on täitsa huvitavad Kaareli trennid oma eriliste ülesannetega. Ja kui vaja korralikku ÜKE-t, siis tuleb sammud seada Einari trenni. Kui soovid ökonoomselt joosta, siis aitab Taivo heade jooksuharjutustega.
Ja nagu lupsti oli juba järgmine grupi ühistreening, mida sai oodatud. Seekord toimus see Järve metsas kogenud jooksumehe ja treeneri Toomas Tarmi juhendamisel. Kõigepealt siis väike soojendus. Siis tegime harjutusi, mis valmistasid meie lihaseid ette fartlekiks - harjutus, kus jooksed vahelduva tempoga. Järve metsas kasutasime elektriposti vahesid, pidime jooksma 2 ringi. Kuus postivahet kiire tempoga ja siis kuus sörgiga ja nii terve ring (1,5 km). Kõige selle juures jäädvustas meie liikumist Eesti parim spordifotograaf Mallor Malmre -jõudu sulle!
Kuna minu eesmärk on kõige kiirem grupis, siis liikusin ka seal rajal teistel eest ja tegin siis 3 ringi. Pärast sellist pingutust tuleb kindlasti ennast erinevat pidi venitada ja veel lõdvestusring teha. Ja siis kõik koju ja ootama järgmist ühistrenni kuu aja pärast. Niikaua aga teeme ikka trenni ja jookseme, jookseme, jookseme.....oma eesmärgi poole.
Aaro eesmärgiks on läbida septembris Tallinna maratonil 42,2km elu parima ajaga. Tema rekord maratonis on 2.59.51.
Fotod: Mallor Malmre.