Reedel toimunud Tel Avivi maratoni korraldajad proovisid arvesse võtta koroonaviiruse leviku mõju võistlusele, kuid rahvatarkust kasutades – soovid parimat, kuid välja tuleb nagu tavaliselt.  Või veel hullemini.

23. veebruaril ehk kuus päeva enne võistlust teatasid korraldajad oma Facebooki lehel: „Iisraeli Tervishoiuministeerium on koroonaviiruse võimaliku leviku takistamiseks soovitanud Tel Aviv-Yafo omavalitsusel piirata välismaa jooksjate osavõttu reedel toimuvast Tel Aviv Samsung maratonist. Maratoni korraldajad võtavad teiega esimesel võimalusel ühendust osavõtumaksu tagastamiseks.“

Teavitus tekitas jooksjates suurt pahameelt. „Kallid, mida see tähendab ... minu lend on homme ja ma tahan maratoni joosta … palun öelge mulle, et te olete nõus, et kui ma loen seda kirja homme pärastlõunal, siis ma võin joosta reedel,“ märkis üks osavõtja.

„Ma elan ja töötan Iisraelis, kuid ma olen registreerimisel kasutanud oma Taani aadressi.  Kas see tähendab, et ma ei saa osaleda?“ küsis järgmine.

Kolm päeva hiljem, 26. veebruaril teatasid korraldajad oma Facebooki lehel uuest otsusest: „Iisraeli Tervishoiuministeerium on lubanud reedel toimuval Tel Aviv Samsung Maratonil osaleda diplomaatidel ja välismaa kodanikel, kes on käesoleval hetkel juba Iisraelis.“

40 000 osavõtjaga Tel Avivi maratonil stardib tavaliselt ligikaudu 3000 välismaa jooksjat, kelles korraldajate segane kommunikatsioon tekitas mitmeid küsimusi. Kas ma saan ikkagi startida või mitte?

„Peale korraldajate kirju ja SMSe, et välismaalased ei saa osaleda Tel Avivi maratonil, otsustasime Ilonaga, et kui joosta ei saa, siis kenas kohas veidike puhata oleks ikka tore,“ kommenteeris võistlusega kaasnenud segadust Urmas Kokk, Tel Avivi maratonile registreerunud Eesti jooksja. „Päev enne maratoni läksime maratoni EXPO´le ja andsime oma täidetud terviselehed korraldajatele. Ja oh imet, meile naeratati ja ulatati numbrid ja pagasikotid. Ei mingeid keelde ja küsimusi, millisest riigist tulete. Nike poest anti meile jooksusärgid ja võisime reedel enne sabati algust maratoni ja 10 km ära joosta.“

„Mina otsustasin enne Tel Avivi äralendu treeninguriided kaasa võtta, et, kui maratonil joosta ei lubata, siis rannaääres hommikujooksu ikka saab teha.  Minul oli jooksuriietus kaasas, kuid Ilonal ei olnud jooksupükse, jooksususse ja sokke. Jooksusärgi saime korraldajate poolt ja Ilona ostis Jeruusalemma reisilt retuusid ja sokid.“

„Maratonihommikul ärkasime vara, kuna maratoni start anti kell 7.00.  Väljusime tund aega enne starti, et taksoga kohale sõita – meie kesklinna hotellist oli starti 5-6 km. Taksod olid meie hotelli lähedal rivis, kuid nemad keeldusid sõidust, kuna paljud teed olid maratonipäeval suletud.“

„Mis mõttes ei sõida? Meil oli taksoraha 100 seeklit kaasa võetud, et suts ja kohal. Ei, nemad ei sõida ja kõik!!! Egas midagi, kui olime saanud õiguse startida, siis tuli starti jalgsi minna. Linnakaardi võtsin hommikul hotellist kaasa ja kiirkõnd võis alata. Jah, osa teid oli suletud, kuid suur tee, mis üle jõe läks oli autodele avatud.  Me oleksime olnud väga tänulikud, kui me kasvõi selle silla peale oleksime taksoga saanud. Sealt edasi starti oli ainult umbes 1,5 km.“

„Kui meie Ilonaga Tel Avivi maratoni alasse sisenesime, oli maratoni start juba antud ja meie otsisime, millisest aiamulgust stardikoridori pääseb. Kirjad postidel olid teises tähestikus, vaid kahes kohas olid ladina tähtedega kirjutatud „Start.“ Egas midagi, liikusime edasi ja küsisime kuhu peame minema. Saime õiged juhised ehk leidsime värava, kust sain minna stardikoridori. Minu ees jooksis veel paar jooksjat ja ka peale mind oli veel hiliseid startijaid. Nii ma siis alustasin oma Tel Avivi maratoni.“

Vaatamata sellele, et osad välismaa jooksjad siiski pääsesid Tel Avivi maratoni starti, jäi paljudel Iisraelis käimata.  Pikka reisi ei julgenud ette võtta näiteks mitmed USA jooksjad, kuna selgust – kas ikka lubatakse starti või mitte – ei olnud.

Foto: Facebook