Palavaga on raske joosta, kuid sageli teeme me endale ise jooksmise raskemaks võtmata arvesse temperatuuri mõju. Kui kiiresti peaks 30 kraadise ilmaga siis jooksma?

Analüüsisime kolme Narva Energiajooksu 21,1 km tulemusi. 2016.a. valitses selle jooksu ajal margiilm, sooja oli vaid 10 kraadi ning kerge vihmasabin jahutas mõnusalt keha. 2018.a. oli sooja keskmise suveilma jagu ehk 15 kraadi. 2019.a. oli sooja 29 kraadi ehk enamvähem nii palju nagu praegu.

2019.a. kõrbekuumuses oli keskmise jooksja poolmaratoni lõpuaeg 2.04.06, aasta varem 1.50.26 ehk ligi veerand tundi parem. Meesjooksjate keskmine tulemus kukkus 1.45lt 1.58le, naiste oma 1.50lt 2.04le.

2016.a., mil sooja oli kümme kraadi, olid keskmised tulemused nii meestel kui naistel kolme minuti võrra paremad.

Lisame ka tabeli keskmiste poolmaratoni tulemustega vanusegruppide lõikes.

Ehk teisisõnu, kui sa oled 22.06 Pärnumaa Võidupüha maratonil, siis arvesta sellega, et valid juba stardis eesmärgiks 10-15 minutit aeglasema tulemuse. Kui oled rajal maratonis, siis lepi endaga kokku, et võtad eesmärgiks VÄHEMALT 30-45 minutit aeglasema tulemuse, kuid põhieesmärgiks on jääda päeva lõpuks ikkagi mõistuse juurde. Temperatuuril on meie jooksutempole kumulatiivne mõju ehk mida kauem sa jooksed, seda suurem on mõju.

Loomulikult mõjutab soojus erinevate jooksjate tulemust erinevalt ning olulist rolli mängib nii sugu, kui jooksja vorm, seda on leidnud mitmed antud temaatikat käsitlenud uurimused

Näiteks temperatuuri tõustes 10 kraadi võrra kukub meessoost eliitjooksja jooksukiirus vaid 1,44% kuid keskmike kiirus 3,91% ning jooksjate satsi kolmas veerand on sunnitud kiirust vähendama 4,61%.  Protsendid protsentideks ent mis see ajas tähendab? Noh, kui sa oled kahe ja poole tunni mees ehk siis kõmmutad kilomeetreid keskmiselt 3:33-ga, siis kümne kraadise temperatuuritõusu juures tuleks tempot alandada 3:36-le. Polegi nagu midagi . . . Ent kui sa oled keskmine Eesti mees ja läbid maratoni nelja tunniga (5:40 min/km), siis võiks sa sama temperatuuritõusu juures alandada kiiruse 5:53-le, mis lihvib su maratoni lõpuajast maha ligi kümme minutit.  Ja kui sa oled selline nautleja, kes jookseb maratoni 4:27-ga (keskmine km aeg 6:21), siis võiks kiiruse vähendada 6:39-le (mis lisab lõpuajale ligi 13 minutit). 

Naiste jooksukiirus väheneb sooja ilmaga mõnevõrra vähem ja selleks on ka konkreetne põhjus. Uurijad on põhjuse täpselt määratlenud. Nimelt naistel on selline indeks, mis tekib keha pindala jagamisel kehakaaluga, suurem (kõrgem, parem) ja see annabki eelise. Suurem kehapind reguleerib paremini temperatuuri ja väiksem kehamass toodab vähem soojust.

Ehk siis naiste puhul – kui sa oled eliitjooksja ja su rekordiks on 2:45:00, siis temperatuuri tõustes 10°C võrra kukub su kiirus 3:55-lt 4:02-le (ehk 3,06%), kui sa oled keskmine Eesti naisjooksja ja muidu finišeerud ajaga 4:00:00, siis võiks juba 17°C keskmist kiirust vähendada 5:41-lt 5:50-le (2,84%) ning kui sa tavaliselt lõpetad maratoni 4:27:00-ga (kilomeetritempo 6:20) siis kümme kraadi soojema ilmaga võiks joosta 11 sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt (6:31).  Ehk siis naiseliitjooksjate kiirus väheneb soojast ilmast tingituna mõnevõrra rohkem kui keskmise naismaratoonari kiirus (protsentuaalselt).

Seega kui pluss 15-17 on veel selline enam-vähem piiripealne ilm maratoni jooksmiseks, siis sealt ülespoole minnes peab temperatuurile juba märksa rohkem lõivu maksma.  Nimelt +21°C juures lisandub keskmisele meesjooksjale (neljatunnimees) igas kilomeetris 31 sekundit ja sama kiirele naisjooksjale 20 sekundit ning lõpuaeg halveneb vastavalt 22 ja 15 minutit.  Kui temperatuur tõuseb veel täiendavad viis kraadi, siis lisab see vaadeldava neljatunnimehe tempole tervelt minuti iga km kohta ning naisele 40 sekundit.