Kui kalendrist vaatavad vastu võistlused, mil nimeks talvejooks, tuleb nõustuda sellega, et suvine jooksuhooaeg on läbi. Suvekuudel annavad rahvajooksud paljudele harrastajatele hea treeningrütmi ja konkreetsed eesmärgid. Sügisel langeb selsamal põhjusel mitmete harrastusjooksjate motivatsioon ning trennitahe. Mida kahe hooaja vahel teha, et järgmiseks aastaks paremas vormis olla?

1. Puhkus

Sügisel võib kaheks-kolmeks nädalaks julgelt ketsid varna riputada. Puhkus toob tagasi treeningnälja ning taastab energiavarud. Suvine jooksuhooaeg koormab ju nii füüsiliselt kui vaimselt. Võistlusteks valmistumine tähendab keskendumist ja loobumist, kompromisse ja pingutust. Treeningkarusellilt mõneks ajaks maha astumine on kui dieet, mille lõppedes meie söögiisu on suurem, kui kunagi varem.

2. Aktiivne liikumine

Puhkus ei pea tähendama kodus teleka ees molutamist. Puhata võib ka aktiivselt. Kui oled suvekuud sisustanud jooksutreeningutega, mine ja matka. Isegi novembrikuiselt hallis Eesti looduses leidub värve. Kiires tempos kõnd on vaat’ et raskemgi, kui aeglane jooks. Sügisel alustavad mitmed klubid ka jooks-kõndidega, mis hõlmavad täpselt seda, mida nimest aimata võib: vaheldumisi järgnevaid jooksu- ja kõnnilõike. Ära loobu ka jooksmisest, kuid vähenda oluliselt jooksutreeningute arvu, kilometraaži, intensiivsust.

3. Teised liikumisviisid

Kõndimine, rattasõit, ujumine, rullidega sõitmine, jooga, grupitreeningud – kõik need tegevused hoiavad keha liikumises, annavad organismile koormust, võimaldades suvel koormust saanud lihastel puhata. Samas saavad koormust teised lihasgrupid ning ootamatult võid avastada, et ka sinul on käe või õlalihased.

4. Vigastustest vabaks

Vigastused on harrastusspordi paratamatu osa. Uuringud on näidanud, et 75% harrastusjooksjatest kogeb 24 kuu ajal vähemalt ühte vigastust. Ebaloomulik valu keha ühes punktis paneb ka ülejäänud keha teistmoodi käituma, mis võib tekitada uusi vigastusi. Kõige parem ravi vigastustele on alati puhkus, kuna mitmed jooksja vigastused saavad alguse liiga suurest koormusest. Käi ära füsioterapeudi juures, räägi treeneriga või pea nõu spordiarstiga, nii võid jõuda ka vigastuse põhjusteni. Vigastuste vältimiseks ei piisa tavaliselt vaid puhkusest, vaid tuleb tegelema hakata ka spetsiaalsete harjutustega. Sügis, mil jooksmist vähem on, on hea aeg oma treeningutesse muudatuste tegemiseks.

5. Analüüs ja eesmärgid

Mis sel suvel hästi läks? Mis halvasti läks? Miks mul suvel põlv (puus, kand . . .) valusaks jäi? Kas ma jooksin liiga palju? Kas ma võistlesin liiga sagedasti? Kas ma tegin liiga vähe jõuharjutusi? Jooksuharjutusi? Kas ma jätsin piisava aja taastumiseks? Jooksmine õpetab meid oma keha paremini tundma, aga ainult siis, kui me seda kuulame. Hooaja lõpp on hea aeg, mil mõelda suvel tehtule ning teha muutusi treeningutes. Uute harjumuste juurdumine võtab 2-3 nädalat aega. 2025.a. jooksuvõistlustele registreerumine annab sinu treeningutele ka koheselt suuna ja motivatsiooni. Tartu maratonini on vaid kolm kuud, esimeste kevadiste jooksuvõistlusteni viis, jõulupühadeni on vaid kuus nädalat. . .