Uudised 19.01.2018
Autor
Janek Oblikas

Kuidas valida suuski – 10 tähtsamat soovitust suuskade valikul

Uudise pilt

Suusavarustuse valik on jooksusussi valikust märksa keerulisem.  Jooksmisel läheb spordiriietusele lisaks vaja ainult sobivaid jooksujalatseid.  Suusatamisel ainult suusasaapapaarist ei piisa.  Suusad, kepid, klambrid maksavad korraliku kopika ning kui oled raha valesti kulutanud ei saa suusatamisestki mõnusat elamust.

Seetõttu seadsimegi sammud spetsialistide poole A&T Spordi kaupluses, et suusavarustuse valik selgemaks saaks.  Suusavaliku põhimõtted rääkis lahti Lauri Koort, A&T Spordist (all fotol).

  1. Klassikasuusk, uisusuusk või combi?

Kui suusatad mõlemas tehnikas ja tahad suusasõitu nautida, pead võtma kaks paari suuski – uisusuusapaari ja klassikasuusapaari. Combisuusk pole liha ega kala.  Combisuuska müüme tavaliselt kooliõpilasele, kellel vaja suusatamises kehalise kasvatuse hinnet, aga keda tegelikult huvitab korvpall või mõni muu ala.

Kui valida ühte suusapaari, siis pigem saab klassikasuusaga uisku lükata, kui vastupidi. Täpselt samamoodi nagu maastikurattaga saab sõita ka asfaldi peal, kuid maanteerattaga metsavahele ei lähe.

  1. Klassikaline suusatehnika erineb uisutehnikast, seetõttu on ka suusad erinevad

Loogika on ülilihtne. Klassikasuuskadega sõidetakse otse. Suusa keskel on pidamismääre mistõttu mingil hetkel peab suusa keskmine osa puudutama lund, et suusk tagasi ei libiseks.  Klassikasuusk on seetõttu keskosast pehmem ja otstest jäigem.

Uisutehnikat kasutades on tõukamisel ühel hetkel kogu keharaskus suusa peal.   Seetõttu ei tohiks kogu suusapind olla vastu lund, vastasel juhul suusk ei libise. Seetõttu on uisusuusk keskosas 2/3 ulatuses üsna jäik.  Kui sa tahad uisusuusaga klassikat sõita, siis – ei ole võimalik suruda suusa keskosa piisavalt alla vastu lund, et see pidama saada. Uisusuusaga saab klassikarajal sõita ainult paaristõukeid.

Combi-suusa puhul pannaks need kaks suusavarianti kokku ja saadakse nn. sirge suusk, millega pole võimalik sõita hästi ei klassikat ega uisku. Nii lihtne see ongi.

Kui inimesel on selge eesmärk – sõita läbi Tartu maraton, siis tuleks valida ikkagi klassikasuusk.

  1. Klassikaline tehnika on uisustiilist lihtsam

Klassikaline tehnika on inimesele loomupärane. Kõndida oskavad ju kõik! Aga klassikasuusa määrimine ja hooldus on märksa keerulisem – pidamismääre, pidamisala, kulbid, erinevad ilmastikutingimused ja -rajad, jne.  Samuti, klassikat on hea sõita siis, kui sul on ilus rada ees.  Paraku viimased neli talve on Eestis olnud sellised, et väga head klassikajälge pole olnud, kuna lund on vähe olnud.

Uisustiili eelis on, et isegi kui on vähe lund, siis sõita saad ikka. Aga selleks, et sõita uisku rahulikus aeroobses tempos – tuleb tehnika selgeks õppida – uisustiil on natuke keerulisem kui klassikaline tehnika.

Üheks populaarseimaks kaubamärgiks murdmaasuuskade osas on Fischer.

  1. Külma ilma või sooja ilma suusk?

Suusk libiseb kõige paremini siis, kui selle alla jääb õiges koguses vett.  Libisemine käib vee peal.  Külma ilmaga on õhuniiskus väiksem ja vett on vaja suusa alla juurde tekitada.  Külma ilma suusale tehakse seetõttu survealad pikemad, et kontakt suusa ja lume vahel oleks suurem.

Nn. cold-suusa kulp on tehtud natuke madalam, kuna rada on kõva.  Külma ilma korral läheb määret vaid õhukese kihina peale ja see ulatub ilusti maani nii, et suusa saab korralikult pidama.

Soojemate ilmade puhul on õhuniiksus jällegi suurem.  Seetõttu tehakse nn. pluss-suusal piigid lühemaks ja keskmine osa – kulp – kõrgemaks.  Kui on soe ilm ja rada pehme, siis läheb määret ka rohkem alla.

Survealad ehk piigid on klassika cold-suusa puhul tehtud jäigemaks ja pikemaks – suusanina pole vaja lume peale ajada, kuna jälg on kõva. Pluss-suusa puhul on piik lühem ja suusanina ots pehmem – kui rada hakkab lainetama ja läheb pehmeks, siis on oluline, et suusk oleks kogu aeg kontaktis lumega.

Cold-suusk ehk nn. külma ilma suusk on mõeldud külmadele, korralikele radadele – selline suusk eeldab seda, et 2-3 nädalat on olnud miinus 15 kraadine ilm.

Eesti tingimustesse sobib pluss-suusk paremini. Pluss-suusk töötab kuni -10 kraadini ideaalselt.

Kui me räägime tippsuusatajatest, siis loomulikult – Aleksei Poltoraninil on klassikasuuski 50 paari ja samapalju on ka uisusuuski. Iga suusk toimib erinevate ilma- ja rajatüüpide puhul erinevalt.  Ehk teisisõnu – üks paar suuski on tegelikult vähe. Aga ma saan ka inimesest aru, et normaalne suusapaar maksab vähemalt 250 eurot ja tippsuusk võib maksta juba 600 eurot.

Ent ka tavaharrastaja võiks arvestada, et erineva temperatuuriga rajal töötab sama suusk erinevalt – sel juhul määrimisega väga palju ei muuda.  60% sõltub suusast, 30% sõltub lihvist ja vaid 10% määrimisest.  Määre võib olla väga hea, kuid kui on vale ilma suusk, siis head elamust ikka ei saa.

  1. Mitu paari suuski olla võiks?

Kui sa ei taha osta mitut paari erinevatele ilma- ja rajaoludele mõeldud suuska, siis võiks muretseda vähemalt nn. musta mulla suusa, mis on natuke odavam või kasutatud/vanem.  See on suusk, millest sul ei ole kahju isegi kui sa sõidad mõne kivi otsa.

Kui esimene lumi maha tuleb ja minnakse viiesentimeetrise lumega Harku ringile lammutama, siis saab ka suusk kiiresti otsa.  Selliste ilmade jaoks on meil kõigil suusad, millest meil ei ole kahju.

Ehk siis – tänaste Eesti talvede puhul oleks kaks suuska miinimum.

Lauri suuskade pidamisala põhimõtteid selgitamas

  1. Kas suusavalikul on olulisem libisemine või pidamine?

Kui me valime tavaharrastajale kaalu järgi suuska, siis lähtume sellest, et pidamisala oleks perfektsem.  Seda väga lihtsal põhjusel.  Kui sa lähed sõitma ja suusk ei pea, siis sa saad sellest kohe aru – suusk ei pea, sa ei saa mäest üles ja kõik on halvasti! Ent kui su suusk on natuke pehmem, ehk pidamine on hea, kuid libisemine natuke halvem, siis sellest saad sa aru siis, kui naabrimees kõrval rajal sinust mööda sõidab!  See juhtub tavaliselt ainult võistlustel, kuna õhtuti käime suusatamas ikkagi enamasti üksi.

Pikkadel maratonidel, kui su jalg on väsinud, on ikka hea, kui sa saad laisa jalaga suusa peale toetuda.  Mittepidav suusk kulutab kindlasti rohkem energiat, kui hästi libisev suusk!

Loomulikult, harrastajal pole ennast tippsportlastega mõtet võrrelda. Tippsportlased on nii hea tehnikaga, et nad saavad suusa ikka pidama, mistõttu nende suusk on pigem jäigem ehk paremini libisev.  Seetõttu, kui inimesed ostavad endale tippsuusataja kasutatud suusad, siis sa saad need küll väga hea hinnaga, kuid – sul võivad olla küll Andrus Veerpalu suusad, aga mitte tema tehnika!

  1. Kaua üks suusapaar vastu peab?

Suusa karakter küll aja jooksul muutub, enamasti natuke pehmemaks, kuid tänapäeva suusad on niivõrd head, et korralikku suuska pole tavalisel harrastajal võimalik oma eluea jooksul läbi sõita! Ma ei kujuta ette, kui suur peaks selleks kilometraaž olema.  Kui suusa põhja ei kahjustata, siis saab sellega ikka elu lõpuni sõita. Eelduseks on loomulikult see, et sõidad normaalse raja peal.

  1. Mis vahe on odaval ja kallil suusal?

Kõige suurem vahe on selles, et võistlussuusad konstrueeritakse vastavalt rajatüübile, ilmale, kaalule.  Valik on lihtsam.  Suusataja pikkusele ja kaalule sobivat tippsuuska on kergem leida.  Odavamad suusad tulevad liini pealt ning sealt sinu kaalule sobiva paari leidmine on hästi pikk protsess.

Loomulikult, kallim suusk hoiab määret paremini.  Suusapõhjad on teistsugusest materjalist. Odavamal suusal ei pruugi määre üle 30km kesta, kuid kallimate suuskadega sõidetakse ka 100km pikkuseid maratone.

Võistlussuusk libiseb paremini, tal on kulbid paremad, saad suuska kaalu järgi valida – saad paremini töötava suusa. Emotsioon on palju parem!  Kui sul on suusk, mis ei libise ega pea korralikult, siis sa ei tahagi suusatama minna.  Seetõttu ma ei näe põhjust, miks tavaline harrastaja ei võiks sõita hea võistlussuusaga.

Sobivaima suusapaari leidmisel on oluline sellele aega kulutada

  1. Suuska osta siis kui lund ei ole

Klassikasuusa valimine on alati aeganõudev – leida tuleks suusk, mis on ideaalse pidamisalaga.  Selleks kasutatakse vastavaid aparaate, millega saab pidamisala täpselt välja mõõta. Me mõõdame kõik suusad üle, et olla kindel, et need sinu kehakaalule sobivad.

Tark oleks tulla suuska ostma siis, kui lund ei ole, siis on aega kõige parema suusapaari leidmiseks rohkem.  Suuski ostes võiks arvestada, et sellele kulub umbes tund aega.

  1. Uisusuusk vali jäigem, klassikasuusk pehmem

Uisusuusk tuleb alati valida soovituslikust kaalust +10 kg jäigem. Klassikasuusa puhul võiks tavaline harrastaja eelistada pigem pehmemat suuska, mis peab paremini.  Sa võid kaotada natuke libisemises, aga vähemalt saad Tartu Maratoni viimasest tõusunukist üles.

Uisusuusk võiks olla 10-15 cm, klassikasuusk 15-25cm suusatajast pikem.  Ent kõige pikem odavama otsa suusk on 191cm – see võib keskmisest pikemale Eesti mehele lühikeseks jääda.

Käesolev artikkel ilmus algselt Marathon100 veebis jaanuaris 2017.

Viimased uudised

Janek Oblikas
janek@marathon100.com
+372 51 088 30