1. Mine võistluspaika vähemalt 1-1,5 tundi enne starti.  Tallinna maratoni stardikorraldus on väga hea, kuid kõik stardieelsed asjatoimetused võtavad ikka oma aja.  Võistlusriietuse selgapanek, vahetuseriiete koti äraandmine, WC-sabas seismine, soojendus – igale tegevusele kulub natuke aega ning stardieelne rabelemine kulutab väärtuslikku energiat.

2. Ka enne maratoni võiks teha väikese soojenduse – lühike sörk, dünaamilised venitused-painutused, lihtsamad jooksuharjutused.  Vähemalt saad aru, kas sokid-tossud on mugavalt jalas. 

3. Proovi hoida enne starti keha soojas.  Kui kell 7.00 on 8 kraadi sooja, siis on maika-lühikeste pükste väel üsna jahe.  Tõmba selga vana kampsun-dressipluus või vihmakeep, mille saad enne starti minema visata. Tõmba ka kätte sõrmikud, nt. ehituspoest ostetud maalrikindad, mille saad esimestel kilomeetritel prügikasti visata.

4. Ära pane liiga palju riideid selga! Isegi kui stardihetkel on 10 kraadi sooja, võib temperatuur mõni tund hiljem juba 14-15 olla.  Kui sellele lisandub veel päikesepaiste, siis tunned ennast poolel maal nagu saunas. Ilmaprognoose vaadates on lühikesed püksid ning lühikeste käistega või ilma käisteta jooksusärk sel korral sobivaim riietuse valik.

5. Naudi tänast päeva! Tallinna maraton on üks suur jooksupidu! Tuhanded jooksjad, hea korraldus, mõnus publik (vähemalt võistluse viimasel sajal meetril), ilus ilm.  See on sinu päev! Vahet ei ole, milline tulemus finišiprotokolli sinu nime taha märgitakse, mõne aja pärast pole sul need numbrid meeles, kuid emotsioon ei kao kuhugi!

Naeratamine teeb jooksmise kergemaks, seda on näidanud isegi uuringud. Fotol Tallinna maratoniks valmistuv Maarja.

6. Kui oled maratoni stardis konkreetse ajalise eesmärgiga, siis pane mõttes paika kolm erinevat eesmärki – maksimumeesmärk ehk kui kõik läheb isegi paremini kui sa planeerisid, miinimumeesmärk ehk tulemus, millega sa ka rahule jääksid ning realistlik eesmärk. Ühe eesmärgi täidad ikka ära?

7. Kui ilm on tuulisem, hoia teiste jooksjate (või tempomeistrite) selja taha.  Vastu tuult jooksmine kulutab rohkem energiat kui grupis jooksmine.  Ära raiska mõttetult energiat!

8. Maratonidistants on 42,195 km pikk, kuid enamus jooksjaid läbib sellest märksa rohkem! Proovi hoida ideaalset ja võimalikult sirget trajektoori.  Hoia pilk natuke kaugemal enda ees – sedasi näed, kuhu rada pöörab ja kes või mis sulle ette võivad jääda!  Väldi samme paremale-vasakule ja hüppeid teeäärte servadele.

9. Enne, kui teed rajal järske suuna- või tempomuutusi, heida pilk selja taha.  Rajal on ka teisi jooksjaid ning kui sa teed väikese peatuse, et nt. tossupaela kinni siduda, siis on viisakas seda ikka raja servas teha.  Arvesta rajal ka teiste jooksjatega.

10. Proovi juua igas joogipunktis.  Tavaliselt tekib joogipunktides tropp esimeste laudade juurde.  Jookse neist mööda ja saad oma joogi kergemini kätte. Topsist on kergem juua, kui murrad topsi ülemise ümmarguse serva nurgaks kokku. 

11. Ole joogipunktides ettevaatlik – maha visatud topsid, geelipakendid, banaanikoored võivad jala alla sattudes olla päris libedad.

12. Ükskõik, kuidas sul maraton on sujunud – lõpusirgel proovi kiirendada ja naeratada! Lõpeta positiivselt!

Fotode autor: Mallor Malmre