Eesti jooksukalender juba on selline, et kaht suurimat kohalikku maratoni eraldab vaid neli nädalat.  Lühike aeg, mis jääb SEB Tallinna maratoni ja Tartu Linnamaratoni vahele, seab jooksjad valiku ette – kas joosta sel aastal Tartus või Tallinnas?  Ent mitmed jooksjad (täpsemalt – veerand Tartu Linnamaratonil startivatest maratoonaritest) on otsustanud joosta nii Tallinnas kui Tartus.  Kuna kahe maratoni vahele jääv aeg on väga lühike, siis on ülioluline, kuidas me selle aja sisustame – kui palju puhkame, kui palju ja mismoodi treenime.  Me ei taha ju lihtsalt 5. oktoobril Tartu Linnamaratoni stardis olla, vaid jooksust ikka meeldivaid emotsioone saada. Küsisime Margus Pirksaarelt – Jooksupartneri treenerilt ning Eesti kõigi aegade kuuenda tulemuse (2:18:29) omanikult – mismoodi siis Tartu Linnamaratonini jäävate nädalate jooksul treenida.

Kui jooksja on otsustanud läbida kaks maratoni kuu aja jooksul, siis kuidas ta selle aja jooksul trenni peaks tegema?
Head retsepti igaühele anda ei ole, inimesed on väga erinevad. Esimese kahe nädala jooksul pärast maratoni ma sellist sõna nagu „treening“ ei kasutaks. Selle aja jooksul on oluline taastuda eelmisest maratonist. Kõige olulisemad asjad vahetult pärast maratoni on uni, toitumine ja liigsest koormusest hoidumine.  Tuleb magada korralikult, süüa korralikult ning vältida ka igapäevaelus suurt energiakulu nõudvat pingutust. 10 päeva enne maratoni jällegi koormus maha. Seega jääb vaid kasutada ajavahemik 15 kuni 10 päeva enne maratoni, mille treeningute arendav mõju organismile ei jõua kuidagi avalduda. Loomulikult ei jää avaldumata ületreeningu mõju, kui väga korralikult sellel perioodil treenida.

Kui sul viimane maraton päris hästi ei õnnestunud, siis on üsna loomulik, et tahetakse järgmisel maratonil paremini joosta. Võib olla mõeldakse -- mul on 4 nädalat aega, teeks mõned intervallid ja tempotreeningud vahepeal?  Mis sa ses osas arvad?
Ühe korraliku treeningu mõju avaldub organismis alles ca kolme nädala pärast ehk praegused treeningud ei oma Tartu Linnamaratonil startivate maratoonarite vormile sisuliselt mingit (positiivset) mõju.  Osa jooksjaid, kes oma treeninguid planeerivad, küsivad – neli nädalat -- millal ma siis oma pika jooksu teen? Lühidalt – ei teegi . . .

Fotol Margus Pirksaar

Aga toitumine? Kui kaks maratoni joostakse nii väikese vahega, kas süsivesikute laadimine enne Tartu Linnamaratoni peab käima kuidagi teisiti?
Energeetiliselt ei ole erinevust, s.t., süsivesikute laadimine käib ikka samamoodi. Ent tegelikult kehtivad maratonile järgnevale kümnele päevale samasugused reeglid nagu eelnevalegi – peale maratoni on organism süsivesikutest tühi ja seda peab laadima täpselt samamoodi. 

Tavaharrastaja puhul ma spetsiaalsest süsivesikute laadimisest ei räägiks. Esmalt peab korda saama toitumise – jälgima seda, mida sa sööd ja kuna sa sööd ja kui see on korras, siis võiks mõelda alles laadimisele kui sellisele. Kuid näiteks kohvi liigne tarbimine viib ju organismist vedeliku välja ning sel juhul pole mõtet ka süsivesikute laadimisest rääkida.

Ehk siis kaks maratoni neljanädalase vahega on võimalik joosta?
Jah, kuid see on organismile suur koormus ning eeldab ikkagi vastavat ettevalmistust ehk siis sellega tuleb arvestada. Meelis Atoneni sarnased maratoonarid, kes iga kuu vähemalt ühe maratoni jooksevad, on võib olla loonud tavajooksja jaoks illusiooni, et paarinädalase vahega maratoni jooksmine ei ole raske, ent see eeldab ikkagi korralikku ettevalmistust. On ju Atonengi oma treeningud nende maratonide ümber ehitanud ning ei jookse neid võistlusi aja peale, s.t., pigem naudib maratoni.  Piisavalt rahulik tempo ja eelnev korralik ettevalmistus on need asjad, mis selle võimalikuks teevad.

Lõpetuseks ka kolme jooksja kogemus sellisest võistlemisest.
Isiklik kogemus.
Tänaseks on minu kontos 19 maratoni ja vaid kahel korral on nende vahele jäänud nii lühike aeg nagu neli nädalat. 2010. aasta augustis jooksin Helsinki maratoni ning 4 nädalat hiljem Tallinna oma. Esimesel maratonil oli tulemuseks 4:01:11 ning teisel 3:38:54 ehk ilmselgelt oli esimene neist joostud märkimisväärselt aeglasema tempoga kui teine. Teine sarnane näide pärineb 2012.a. kevadest, mil märtsis oli Souli maraton (tulemuseks 3:59:23) ning aprillis täpselt neli nädalat hiljem Viini maraton (tulemus 3:35:15).  Nende nelja nädala jooksul, mis kahe maratoni vahele jäid, sai jooksurajal läbitud esimesel korral 81 kilomeetrit ning teisel korral 94 kilomeetrit ehk keskmiselt 20-25 kilomeetrit nädalas. Neil aastatel oli minu keskmine kuukilometraaž tavakuul 250km ehk ligemale 2,5 korda suurem.

Indrek Jürgensteini kogemus.
Indrek on maratoonar, keda võib näha sisuliselt iga siinse maratoni stardis. Mullu tuli tal kokku 20 maratoni ehk keskmiselt üks iga kolme nädala tagant.  Uurisin Indrekult, et kui joosta maratone nädala-paarise vahega, millega sel juhul arvestama peaks?

„Ühe-kahe nädalase vahega maratoni joostes on kõige olulisem seada endale realistlikud ootused,“ kostis Indrek.  „Nii lühikese aja sees ei saa teha muud kui taastuda ja hoida jooksutunnetust kergete trennidega. Kui esimene maraton on joostud maksimaalselt pingutades, siis nädala pärast taas stardijoonel olles tuleb lihtsalt arvestada sellega, et eelmine jooks on veel jalgades.  Tuleb joosta vastavalt enesetundele, ajalisi eesmärke seadmata. Võiks joosta tavalisest jooksutempost hoopis aeglasemalt ja nautida jooksu selliste kaaslaste seltsis, kellega tavaliselt samas tempos ei jookse.“

Palju sa oled jooksnud, kui kahe maratoni vahele jääb 4 nädalat, mis on tavamõistes ikka väga lühike aeg?

„Ega mul mingit "tavalist" kilometraaži ei ole.  Väga palju oleneb sellest, millise eesmärgiga neid joosta. Mina soovitan keskenduda neist ühele. Minul endal oli sel kevadel pärast Otepää-Tartu maratoni 4 nädalat hiljem Manchesteri maraton, mis oli planeeritud kevadiseks n.ö. aja jooksmiseks. Otepää maratonil oli eesmärk joosta selge varuga ja maksimaalselt mitte
pingutada. Tahtsin saada ülevaadet hetkeseisust ja mitte ennast liigselt kurnata. Varu jätmist pidasin oluliseks selleks, et jooksust taastumiseks ei kuluks pikka aega ja oleks võimalik plaanitud treeningutega jätkata.“

„Pärast Otepää jooksu tegin ainult ühe täispuhkepäeva (see oli plaanis nagunii), ühe nädalaalguse intensiivsema treeningu asendasin kergemaga ja edasistes trennides muutusi enam ei teinud. Kokku jooksin nende maratonide vahel ca 350 km, mis sel talvel ja kevadel oligi minu keskmine kuumaht.

Taganjärgi vaadates arvan, et selline valmistumine peamiseks eesmärgiks olnud Manchesteri maratoniks õnnestus hästi, sest parandasin seal oma rekordit 13 minutit (Marathon100: Indreku tulemus oli 3:19:50). Milline oleks Otepää tulemus olnud maksimaalselt pingutades ei oska öelda, kuid olen kindel, et Manchesteri aeg oleks sel juhul kehvem olnud.“

„Kui eesmärgid on vastupidised, s.t., esimesel jooksul pingutatakse maksimaalselt, siis tuleb arvestada, et taastumine sellisest jooksust võtab rohkem aega. Sisuliselt tähendab see kergeid taastavaid jookse nädal kuni poolteist, millele järgneks veel kaks nädalat sarnaseid
treeninguid, mis põhimaratonile eelneval viimasel kahel nädalal tavaliselt kavas on olnud.

Tugevamaks ennast sellise maratonidevahelise ajaga ei treeni, kuid liigselt kurnata võib kergesti. Samas minule ei sobi eriti palju täispuhkepäevi võtta, pigem vähendan trennide kestvust.“

Fotol Hans Mannsten, enam kui 1000 maratoni jooksnud soomlane.

Kalevi Saukkoneni kogemus.
70-aastane Kalevi Saukkonen on enim maratone jooksnud soomlane, kes on tänaseks jooksnud enam kui 1600 maratoni. Selgi aastal on tema kontos enam kui 50 maratoni, mis annab kaheksa kuu kilometraažiks austusväärsed 2000+ kilomeetrit. Ja seda kõike 70-aasta vanusena.  Kuid . . . Kuid Kalevi Saukkonen on enda sõnul sel aastal treeningul läbinud vaid 10 kilomeetrit ehk kahe maratoni vahele jääva ca nädala jooksul ta ei tee mingitki jooksutrenni.  Lisaks – tema viimased tulemused maratonirajalt on 7:04:42, 5:58:33, 6:44:35, 6:34:56 ehk maratonitempo on aeglane.

Kolm erinevat jooksjat ja kolm erinevat kogemust ehk Margus Pirksaare sõnu korrates – head retsepti igaühele anda ei ole. Jooksjate taastumine on erinev, ettevalmistus on erinev ja meist igaühe organismis on oma nõrgad küljed, millega maratoni joostes arvestama peab.

Kokkuvõtteks:
1. Kahe maratoni jooksmine nelja nädalase vahega on organismile oluliselt suurem koormus, kui kahe maratoni jooksmine nelja kuuse vahega, mistõttu tuleks otsustada kumb neist on sinu peamine eesmärk.
2. Kahe maratoni läbimine kuu aja jooksul eeldab piisavat varasemat ettevalmistust – su jalad ja organism peavad olema selliseks koormuseks valmis.
3. Tartu Linnamaratonini jäänud kahe ja poole nädala sisse ära planeeri ühtegi arendavat trenni, kuna selle mõju organismile ei avaldu nii kiiresti.
4. Maga korralikult, toitu korralikult ja väldi ka jooksuväliselt suurt koormust.
5. Vali Tartu Linnamaratonil oma hetkevormile sobiv tempo. Kui sa jooksid SEB Tallinna maratonil esimese poole tempoga 5 min/km ja teises pooles ei suutnud seda tempot hoida, siis ilmselgelt jooksid esimese poole liiga kiiresti. Ära tee sama viga 2. Tartu Linnamaratonil.