Maraton on legendaarne jooksudistants. Sõna otseses mõttes. Viivad ju selle distantsi juured enam kui 2500 aasta tagusesse aega, kust pärineb ka legend Marathoni väljalt startinud sõnumitoojast.

Maraton on ka Eesti jooksu traditsioonides väga olulisel kohal, nimelt on tegemist ainsa jooksudistantsiga, millel on eestlased olümpiamängudel medali võitnud, pälvis ju Jüri Lossmann 1920.a. olümpiamängudelt Antwerpenis maratonijooksus hõbemedali.

Ilmselt sobib pika maa jooksmine ka eestlastele, neid lihaskiude, mida sprindis säramiseks vaja läheb, Maarjamaal lihtsalt palju ei leidu.

Eesti maratoni traditsioonides on ühel võistlusel väga oluline roll, loomulikult on selleks Vändra maraton. Esimene Vändra maraton toimus juba 1956.a. ning mitmeid aastaid selgitati seal ka selle distantsi Eesti meistreid. Enne Eesti taasiseseisvumist olid meie sportlaste võistlemisvõimalused väga piiratud. Sellist võimalust nagu praegu, et paned end näiteks Helsingi või Stockholmi maratonile kirja ning lähed ja jooksed, lihtsalt ei olnud.

Teine legend ehk Benno Viirandi 86aastaselt 2019.a. Vändra maratoni läbimas

Vändra maraton lõi sellise võimaluse. Kuna Vändra maratoni korraldus oli väga kõrgetasemeline, osales seal rohkelt ka tugevaid jooksjaid väljastpoolt Eestit ehk teisisõnu: konkurents oli väga tugev. Konkurents on teadupärast edasi viiv jõud, mis andis tõuke ka siinsele maratonijooksule. Nii on Vändras sündinud koguni kolm Eesti maratoni rekordit. Sel võistlusel on jala joonele pannud ka mitmed jooksjad, kes tänapäeval harrastus- ja noorsportlasi juba innustavad ja treenivad. Vändra maratoni on omal ajal läbinud näiteks Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk, Saaremaa kolme päeva jooksu pikaaegne peakorraldaja Tõnu Vaher, ajakirja Jooksja vedaja Donatas Narmont, edukat kergejõustikuklubi UP Sport vedav Urmas Põldre, ja paljud teised.

Esimesel Vändra maratonil 1956.a. oli osalejaid küll vaid kuus, kusjuures kohtunikke oli osavõtjatest kordades enam, 22. Kõige osavõturohkeimaks kujunes 1971.a. maraton, mil stardijoonele asus täpselt 200 võistlejat. Lisaks täispikale maratonile võeti üksteisest mõõtu ka lühematel distantsidel, parimatel aastatel oli näiteks 2 kilomeetri pikkusel pargiringil enam kui 450 osavõtjat.

Traditsioonid ja ajalugu ei maksa muidugi midagi, maksab ikkagi raha ning kui raha enam ei ole, on keeruline ka jooksuvõistlusi korraldada. Majanduslikel põhjustel jäigi 1994.a. Vändra maraton, mis kandis järjekorranumbrit 39, ajutiselt viimaseks. Võistluse korraldamine seiskus ligemale kahekümneks aastaks, kuni Vändra maratoni varem ka võitnud Joel Tintsi eestvedamisel 2013.a. legendaarne üritus taastati.

Ka viimase kümne aasta jooksul on Vändra maraton olnud väga rahvusvaheline, sellel on startinud mitmed Läti, Leedu, Venemaa ja Valgevene jooksjad.

Miks on Vändra maratoni 50s juubel niisiis sedavõrd oluline? Lihtsustatult, kui poleks olnud seda võistlust, poleks ka kaheksakümnendatel olnud neid Eesti maratoonareid, kes tänapäeval mitmeid harrastussportlasi jooksma innustavad. Vändra maratonil on Eesti pikamaajooksu pedigrees seega nii oluline roll, et sellest ei ole lihtsalt võimalik mööda vaadata.

Ajalugu kõrvale jättes: mis on need põhjused, mis Vändra maratoni tänapäevalgi eriliseks muudavad.

1. Väga lauge ja kiire rada. Vändra staadionilt alguse saav rada kulgeb mõne kilomeetri jagu sealse alevi vahel, misjärel siirduvad jooksjad Pärnu-Rakvere maanteele. 16-17 kilomeetrit joostakse esmalt Türi suunas, seejärel pööratakse ümber ja joostakse sama teed mööda tagasi.
2. Korralik osalejapakett. Kas sa tead mõnda teist jooksuvõistlust, kus iga osaleja saab esmalt kena ja klassikalise medali, süüa, juua ning samuti Compresspordi kvaliteetsed jooksusokid?
3. Seltskond ja suhtlemine. Vändra maratonil ootab iga lõpetajat saun. Tegelikult isegi kaks tükki, tünnisaun ja leilisaun. Saun on pikast võistlusest taastumiseks väga hea, kuid seal ka suheldakse. Võistluse järel on hea muljeid vahetada ning saunalaval istudes saad tuttavaks nii mõnegi uue jooksusõbraga.
4. Hea korraldus. Vändra maratoni eestvedaja on Joel Tints, isegi enam kui 200 maratoni läbinud jooksja. Suured kogemused tähendavad ka seda, et jooksja soove osatakse arvesse võtta. Joogipunkte on rajal piisavalt ning mõnes neist leiad sellist kraami, mida päris igal pool ei pakutagi.
5. Lai distantsivalik. Vändra maratoni programmis on neli distantsi: 8 km, 14 km, 21 km, 42 km, lisaks tasuta ja alati rohkearvulised lastedistantsid. Kõikidele distantsidele lähetatakse võistlejad sama-aegselt, esimestel kilomeetritel on rajal rohkelt kaasvõistlejaid. Erineva pikkusega distantsid tähendavad seda, et Vändra maratonile saab tulla kogu pere või suurema seltskonnaga, kuna igaühele leidub seal midagi.

Täpse info Vändra maratoni kohta koos registreerimisvõimalusega leiad korraldaja veebilehelt siit.