Jooksmine 11.01.2016
Autor

40 maratoni aastas – sellise numbrini jõudsid mullu 3 Eesti maratoonarit!

Uudise pilt

Pühapäeval kahekümnekraadise pakasega toimunud Rakvere talvejooks tõi maratoni starti 14 jooksjat, kes samal ajal, kui nende pereliikmed spaamõnusid nautisid, külmas ennast proovile panid.  Brrr!  Mis ajab inimesed sellise ilmaga tundideks jooksurajale?  Jooksuarmastus loomulikult.  Või siis sõltuvus.  Sõltub vaatenurgast.

Kolm Eesti jooksjat olid mullu rajal sisuliselt igal Eestis toimunud maratonil ja lisaks noppisid kümmekond starti ka lähematelt ja kaugematelt välismaratonidelt.  Kolm jooksjat, kes eristusid mullu kogutud maratonide arvult selgelt teistest siinsetest maratonikogujatest.  Proovi joosta 52 nädalaga 45, 43 või 42 maratoni – paganama raske on! Isegi poole vähem on väga raske.  Ent erand kinnitab reeglit – Leili Teeväli, Joel Tints ega ka Rein Pärn ei jooksnud pühapäeval Rakveres . . .

Ajasime juttu Leili, Joeli ja Reinuga, et mõista, kuidas selline number aastas kokku tuleb.  Kõrvaltvaatajale, kes kolme musketäri varasemate tegemistega tuttavad ei ole – Joeli maratonirekord on 2.43.26, Leili on 42,2km läbinud ajaga 3.14.00 ja Rein Pärn ajaga 3.22.18.    Kuid kuna ükski neist kolmest jooksjast enam koondisekohtade nimel ei konkureeri, on ka nende lõpuajad praegustel maratonidel 1,5-2 tundi nõrgemad.  Reinul on praeguseks vanust 75, Leilil 69 ja Joelil 52.  Ent nagu Joel on varasemalt öelnud – alla kolme tunni enam nagunii ei jookse, mistõttu maratoni lõpuajal pole hetkel ka sellist tähtsust.

„2015 aastal sai ootamatult 45 maratoni läbitud,“ kommenteeris oma saavutust tagasihoidlikult Leili Teeväli „See number tundub üsna mõeldamatu, kuna tegemist on 42,2km (pikkuse distantsiga).  Olen õnnelik kuna tuli ilus ümmargune arv.“

Palju siis plaanis oli?

„Algselt seadsin eesmärgiks 41, kuna 2014 aastal nii tuli. Juhuste kiuste lisandus plaaniväliseid jookse -- New York City, Vändra Talvemaratoni 3 päeva ja Kubija Jõulumaraton. Minu õnneks detsember oli lumevaba ja mitte alla -5 kraadi.  Nii osutus võimalikuks läbida aasta viimasel kuul 6 maratoni, mis ongi enese proovilepanek. Õnnestunud maratoniaasta igas mõttes!“

Joel (fotol), jooksid mullu 43 maratoni ehk rohkem kui ükski Eesti meesmaratoonar varem aastas läbinud on.  Leilile jäid kahe maratoniga aasta kokkuvõttes küll alla . . . Jäid selle numbriga rahule? Kuidas kommenteeriksid?

„Kindlast jäin rahule,“ sõnas Joel Tints. „Minu eesmärk pole olnud isiklikku rekordit parandada ja see on võimaldanud mul ka vaikselt tiksuda  nädalas ühe maratoni.“

„Jooksen parasjagu sellise tempoga mis mind hullusti ei väsita,“ lisas Vändras maratone korraldav Joel „ja 7 päeva tundub piisav olevat taastumiseks. Mingi konkreetne number mul ka silme ees polnud, mida oleks kindlalt tahtnud.“ 

 Mis 2016.a. plaanis on?

Leili: „2016 aasta võtan rahulikumalt, puhkan ja valin mulle meeldivaid jooksuüritusi. Arvulisi plaane ei sea, tuleb mis tuleb. Meil on tekkinud oma Lõuna-Eesti punt ja koos minna on ikka huvitav.  Paneme plaani paika ja läheme.“

Joel: „Ma arvan et oluliselt rohkem pole mul aja poolest võimalik joosta. Kui teha iga nädalavahetus üks siis teoreetiliselt saaks, aga ka see pole eesmärk. Ma arvan et püüan jõuda 200-ni ja siis võtan veidi kergemalt.“

„Eelmisel aastal soome jooksuhulludest Kalevi Saukkonen läbis  150 –ne maratoni ringis ja Venelastest ka Vjatseslav Shelepen tegi 120 maratoni. Tööl käies on väga keeruline nende numbriteni jõuda , selleks on vaja iga nädalavahetus joosta kaks ja nädala sees üks  maraton.“

Fotol Rein Pärn ja Leili Teeväli suvisel Mispo maastikumaratonil.

Rein: „Kindlasti mitte nii palju kui aastal 2015.  Tegureid millest see sõltub on palju: hetke meeleolu, tervis, ilmastik jne. Aastaid on ka küllaldaselt. Aga paarikümne lähedale tahaks jõuda.”

Lihtne küsimus - miks te jooksete nii palju maratone?

Joel: „See on üks sõltuvuse liike, aga loodetavasti mitte nii tervistkahjustav kui suitsetamine, alkohol või veel kangemad ained.“

Leili: „Sport on minu elustiil, hobi, enese proovilepanek ja ei tea, mis veel.  Lihtsalt meeldib! Tunnen ennast hästi ja tervise üle ei saa nuriseda.  Olen lihtsalt õnnelik iseenda ja oma saavutuste üle.“

Rein: „Küsimusele – miks jooksen nii palju maratone, pole lihtne vastata. Ma ei tea seda täpselt isegi. Lihtsalt on nii kujunenud. Kuni 100 maratonini polnud mingit plaani nii palju neid läbida. Pärast seda vist tekkis pisike auahnus neid rohkem koguda. Kui mitte kvaliteediks, siis vähemalt kvantiteediks olin võimeline. Häid tulemusi polnud mul ju enam loota. Selleks alustasin liiga hilja.”

“Eks algul oli ka probleeme,” lisab Rein. “Starti oodati rohkem proffe. “Kollektsionäär” oli nagu paha lõhnaga.”

Mis on kõige raskem nii sagedase maratonijooksmise juures?

Joel: „Logistika ikka. Alati on kusagile vaja kohale minna ja sealt tagasi tulla. Nii sagedase osaluse juures pole ka kerge leida autojuhti, kes viitsiks niisama passida ja oodata.“

„On ju peale võistlust meeldiv istuda sooja autosse, võtta ette üks taastav A- le Coq-i jook ja tunda ennast hästi.  Üksi rännates läheb vahest kolm neli tundi tagasi jõudmisega ja see on tüütu.“  

„Sa oled ise sellele lahenduse välja pakkunud Virtuaaljooksude näol,“ lisab Joel. „Mulle isiklikult meeldib tavalise võistluse vorm ikka rohkem. Saab sõpruskonnaga suhelda ja ka trassil kellegiga koos joosta.“

Rein: „Kindlasti füüsiliselt kõige raskem on läbida need 42,195 kilomeetrit, eriti viimased. Pingutus on küllaldane.”

“Eks on ka psüühilised probleemid. Olla rajal 4 tundi ei tekitanud erilisi raskusi. Kui aeg ületas juba 5 tunni piiri, tekib mingil määral tüdimus. Lähenedes aga 6-le tunnile , hakkas häirima teadmine, et olen rajal üksinda. Teised ammu juba lõpetanud! Kahjuks on meil jooksmas väga vähe minu tasemega (5,5 – 6 tundi) jooksjaid. Eriti väiksematel võistlustel. Pole soovi korraldajaid ja rajateenindust üksinda enda pärast kinni hoida.”

Leili: „Kõige raskem on leida uus maraton – tuleb paika panna osalus, lend, ööbimine. Välismaale minekul ongi magamata öö, ajavahe, varajane start.“

„Taastumisega eriti probleeme pole, 5-6-7-8 päeva piisab.  Venitan, võimlen ja siis võib minna uuesti oma lemmiktegevusele.“

Marathon100 soovib omalt poolt Leilile, Reinule ja Joelile ka 2016.a. head maratoniaastat! 

2015.a. enim maratone läbinud jooksjate nimekirja näed siit.

Viimased uudised