Liikumise positiivsed mõjud on teada kõikidele liikujatele, tore, kui seda aeg-ajalt ka teadurid uurivad.  Soome Jyväskylä ülikooli teadlased uurisid näiteks erinevate sportimisviiside seost aju (hippokampuse) närvirakkude arvuga ning kinnitust leidis hüpotees, et aeroobne liikumine suurendab aju närvirakkude arvu.  Vägisi tahaks öelda, et liikumine teeb targemaks . . .

Katsed viidi sel korral läbi küll rottide peal, kuid rottide ja inimeste vahelised erinevused pole ju väga suured.  Katsetes osalesid kahesugused rotid – esiteks spetsiaalselt aretatud rotid, kellel aeroobse liikumise osas tavarotist suuremad eeldused ning teiseks täiesti tavalised laborirotid. 

Rottidele sai osaks kolm erinevat liikumisviisi – ühed tegelesid puhtalt aeroobse liikumisega, teine ports intervallidega ning kolmas jõuharjutustega.  Kui nüüd hakata mõtlema, et kuidas need rotid jõuharjutustega tegelesid, siis teadlased on leidlikud – rotid pandi ronima rööbaspuudele, kus oli rakendatud lisaraskusi. 

Rottide treening kestis 6-8 nädalat ning selle lõppedes selgus, et aeroobse treeninguga tegelenud spetsiaalselt aretatud rottide aju närvirakkude arv suurenes 2-3 korda.  Ka tavarottidel, kes tegelesid aeroobsete harjutustega, kasvas närvirakkude arv. 

Kahjuks selgus ka see, et jõuharjutustes või intervalltreeningutes osalenud rottidel aju närvirakkude arv ei kasvanud . . .

Kel huvi algse uuringu vastu võib selle leida ajakirjast Journal of Physiology..