Jooksmine 24.08.2023
Autor

Alati on võimalus muutuseks!

Uudise pilt

Kuidas sa liikumisürituste korraldamise juurde jõudsid?

Pärnu Kahe Silla klubi sündis vajadusest avada Pärnu jõe kaldad inimestele liikumiseks. Keskkond, kus liikuda, on oluline, kuid sama olulised on ka sündmused, mis seda keskkonda kasutama panevad. Inimene vajab ju ikka tõuget.

Sedasi tekkis ka Jüri Jaansoni kahe silla jooks, millele peatselt lisandusid juba teised Kahe Silla Klubi poolt korraldatavad liikumisüritused. Praktiliselt kogu käesoleva aastatuhande on koos ülalnimetatud klubiga aidanud Pärnu suuri liikumissündmusi korraldada Vahur Mäe (avafotol Skechers suvejooksul päevajuhi rolli, foto autor Elise Saarna). Enam kui 20 aasta pikkune liikumissündmuste korraldamise kogemus on väärt kogemus võimaldades analüüsida ka seda, millise mõjuga on liikumisüritused eestlaste liikumisharjumuste kujundamisel.

Rääkisimegi liikumisaastal Vahur Mäega sellest, kuidas tema liikumisürituste korraldamiseni jõudis ning milline on tema sõnum nii osavõtjatele, kui liikumist taamalt jälgivatele riigiametnikele.

Kuidas sa liikumissündmuste korraldamise juurde jõudsid?

„Olin 2001.a. Pärnu sõudeklubi liige. Sõudeklubil oli plaanis koos mõne asjaosalisega pöörata tähelepanu jõe kallastele. Jooks pidi aitama seda müüti murda, et jõe kaldad peaks kinni olema. Jüri Jaanson oli näinud teatud aktiivsust klubi noorliikme poolt ja niimoodi mind sellesse kaasatigi,“ märgib Vahur tagasihoidlikult Eesti ühe suurema jooksuürituse, Jüri Jaansoni kahe silla jooksu sünni kohta.

„Esimene aasta olin kahe silla jooksul vabatahtlikega seotud, seejärel tehti ettepanek, et võiks (üritust) vedama hakata.“

Milliste spordialadega ise tegelenud oled?

„Sõudmine on olnud minu põhiala, ujumas käisin seitse aastat, vanemad ja vanaema viisid mind jooksuüritustele,“ kirjeldab Vahur Mäe oma spordialast tausta. „Sõudmises olen seitsmekordne Eesti meister, üliõpilaste MM-il tulin 2004.a. kaheksapaadil pronksile. 2005.a. lõpetasin tippspordiga, selg vedas alt. Andsin heaga ohjad käest, nägin, et elus on muudki olulisi asju peale spordi tegemise.“

Miks sa korraldad liikumisüritusi?

„Tunnen, et see on tõeliselt suur väärtus, kui on kogukonnas midagi võimalik teha, mis mõjutab paljude heaolu ja tulevikku,“ alustab endine tippsõudja sellest, kuivõrd oluline on tagasi anda kogukonnale, kus sa elad. „Alati on võimalus muutuseks. Saan anda midagi, millel on väärtus teiste inimeste jaoks. See annab täiendava põhjuse liikumisürituste korraldmiseks, et me suudame Pärnule palju anda.

Oleme suutnud tiimina kesta. Me teeme üritusi küll amatöörina, põhitöö kõrvalt, aga me oleme suutnud üles ehitada suhtumiselt professionaalse tiimi.

Näiteks aastajooksud (Marathon100: aastajooksud sündisid 1985.a. ja nende korraldus anti Pärnu Kahe Silla Klubile üle 2022.a.), mida me teeme teist aastat. Kui meie tiimi ei oleks olnud, siis ilmselt seda ürituste sarja ei tehtaks enam. Ent seal on olnud üle 200 inimese stardis, mis on teisipäeva õhtul toimuva ürituse kohta väga ilus number.

Liikumisürituste korraldamine pakub midagi hingele. Selle juures hoiab missiooni tunne, selle ametiga raha ei teeni.

Õnneks pole tiim üle pingutanud, seetõttu on tiim ka koos püsinud.

15 inimest toimetavad regulaarselt, neist kolm aastaringi, kuid näiteks kahe silla jooksu päeva tiim on enam kui 220 inimest.

Inimeste leidmine on alati keeruline, kuid meil on eraldi personalijuht tolemas, kes inimestega tegeleb, motivatsiooniüritustega tegeleb.“

Fotol Vahur Mäe Läti suurima jooksusarja Stirnu buks ühe osavõistluse stardis. Foto: erakogu

Mis liikumisürituste korraldamisel rasket on?

„Ei julgeks öelda, et raske on, kui asjad on läbi mõeldud,“ ei oska Mäe korralduse üle kurta. „Midagi tohutult rasket ürituste korraldamisel ei ole.

Igas valdkonnas on loomulikult mured, covid tõi muutuse, mis pani pinged peale. Kas osaletakse? Ei tea, kas eelarve tuleb täis. Ma arvasin, et Covidist taastumine võtab 2-3 aastat, kuid läheb pikemalt. Jääme väga kaugele maha osavõtunumbritega.

Samas, mullu sügisel toimunud rannajooksul oli juba paranemise märke näha.

Meie põhirõhk on suunatud neile, kes varem pole liikumisradadel käinud. Mõttemaailm on muutunud, räägime liikumisest, mitte võistlemisest.

Meil on ambitsioon jõuda 2030. aastaks Põhjamaade tasemele liikumisharrastuse osas, kuid covid lõi plaanid segi. Meie, kes me korraldama liikumisüritusi, neid taimi tuleb kasta rohkem. Ootan riigilt rohkem sõnumit ses osas. Liikumisürituste korraldamine on toode, mida osta. Ent liikumisürituste toetuse alused tuleks selleks paika saada.“

Kui palju inimeste harjumused on muutunud?

„Kõik, kes käivad liikumisüritustel, on mõjutajad, suunamudijad,“ kommenteerib Vahur Mäe seda, et liikumisüritused mõjutavad märksa suuremat arvu inimesi, kui ainult neil osalejaid. „Eeskuju toob inimesi rajele, ükski slogan ei too. On vaja tegude mehi ja naisi. Ühest kutsest rajale on saanud väga liikumapanev jõud, selliseid edulugusid on palju. Iga liikumisüritusel osaleja on suunamudija, see kes tuleb osalema, ergutab ju järgmisi rajale.

Kõndijate seltskond oli enne covidit väga suur, 700-800 käijat oli algusaastatel Jaansoni kahe silla jooksul, panid rinnanumbri särgile ja võistlesid. Nüüd on igapäevast liikujat võistlejatest palju rohkem. Rahvajooks pole enamuse jaoks võistlus, vaid liikuimne. Ei tahagi seetõttu rääkida sporditerminoloogiaga.“

Palju ise liikuda jõuad?

„Ise liigun regulaaselt, eile käisin perega Lottemaal, läksime rattaga sinna, tagasi tulin jala, kuna kumm oli tühjaks läinud, tuli 30 0000 sammu.

Õhtul lähen vahel kümnest liikuma, vahel käin päeval. Sõudepaati istusin üle-eelmisel aastal, sõudeliiduga olen endiselt seotud, teen liidule veebilehte ja tegelen kommenteerimisega neil üritustel.“

Kas sa tahad midagi öelda rahvajooksudest osavõtjatele?

„Südamele jõukohane distantsi valik ja tempo. Piisab väikestest sutsakatest. Pole vaja kohe poolmaratoni või maratoni teha. Jõukohane valik, et oleks hea algus, ei lõpeks kiire katkestamisega.

Ja et üritused kestaksid, tulge starti!

Kutsun kõiki kahe silla jooksule, suur liikumispidu on tulemas.“

Marathon100: Jüri Jaansoni kahe silla jooksu üritused toimuvad Pärnus 2.-3. septembril ja nende kohta saad lisainfot siit: https://www.2silda.ee/

Viimased uudised