Astmaravimite kasutamine Norra tippsuusatajate poolt on sealses spordimeedias tõusmas väikeseks skandaaliks, milles lõplik tõde tõenäoliselt alles selgumata.  Martin Johnsryd Sundby Ventolini-nimelise ravimi kasutamine on ainult jäämäe tipp.  

Norra olümpiakoondise endine arst, nüüdseks 80-aastane Thor-Øistein Endsjø väidab värskes intervjuus sealsele lehele VG, et astmaravimite kasutamine sai alguse 1984.a. olümpiamängudel pikamaajooksjate poolt.  

„Kõik sai alguse siis,“ kinnitab Endsjø.  Olümpiamängude eel jõuti aruteludes Austraalia, Briti ja USA arstidega järelduseni, et ka terveid, ilma sümptomiteta sportlasi võib ravida kortisooni ja astmaravimi Ventoliniga.  Üheks põhjuseks, miks astmaravimid kasutusele võeti, oli Los Angelese õhusaaste, mille mõju hingamisteedele hinnati negatiivseks.  

Los Angelese olümpiamängude jooksualadel võitis Norrale ainukese medali 2011.a. 57-aastasena vähki surnud Grete Andersen (Waitz), kes tuli naiste maratonis hõbedale.  Grete Waitz oli esimene naine, kes jooksis maratoni kahest ja poolest tunnist kiiremini ning tuli maailmameistriks 1983.a. Helsinkis. 

1985.a. määrati Endsjø Norra suusaliidu arstiks, mis tähendas ka astmaravimite kasutamise praktika liikumist sealsesse suusasporti.

Astmaravim Ventolin lisati dopingainete nimekirja alles 2010.a ning selle kasutamise piirmääraks kehtestati 1600 mikrogrammi.  Norra suusatipp Sundby Ventolini-doos oli aga 5000 mikrogrammi kolm korda päevas. 

Suusatajate hingamisprobleemide tekkimise üheks põhjuseks on väidetavalt liiga tihe võistlusgraafik erinevate suusatuuride ajal ning külma ilmaga peetud võistlused ehk siis kaudselt võib probleemi taga näha ka suurema publikuhuvi saavutamise soovi.

Norra endised suusakuulsused Frode Estil, Marit Mikkelsplass, Hilde Pedersen ja Sture Sivertsen mõistavad samas astmaravimite kasutamise üheselt hukka.