Olime juba kevadel võtnud väikese seltskonnaga sihiks osalemise Ateena maratonil - ilmselt mitte kõige kiiremal ja kergemal, aga see-eest algupärasel ja legendaarsel rajal. Omaenda ettevalmistuse läbimaks maraton talutava enesetundega planeerisin sarnaselt kõikidele eelnevatele aastatele: kuna minu aastaringne jooksumaht on väike – heal juhul 30km nädalas – siis 1-2 kuud enne maratoni üritan tõsta selle 50-60 kilomeetrini ja treeningkordade arvu tavapäraselt 1-3 korralt kuni viieni. Samuti üritan teha mõned pikemad jooksuotsad (ajaliselt ca 1,5 tundi), mida ma muul ajal ei tee ning koguda kiirema tempo tunnetust sügisestel rahvajooksudel.

Selline taktika on seni olnud suhteliselt tõhus ning võimaldanud joosta  maratoni 2:45 kanti, vahel veidi allagi. Ka sel aastal oli algus plaanipärane, septemris SEB Tallinna Maratonil joostud 10km aeg 36.30 rahuldas mind ning kuu lõpul õnnestus ekidenil joosta veel ligi minut kiiremini. Siis aga algasid väikesed haigestumised, kuid kuna midagi tõsist ei olnud – vaid köhad-nohud – siis üritasin enesetunde paranedes ikka jooksmas käia. Ilmselt oli see viga, sest viimased võistlused (Saaremaa kolme päeva jooks ja Nõmme sügisjooks) ei tulnud enam hea tundega ja näitasid väsimust. Lõpuks tabaski mind maratonieelsel esmaspäeval äge neelupõletik – olin täiesti läbi, ei saanud normaalselt rääkida ega süüa.  Selline haigus paari päevaga ära ei lähe ja oli üsna selge, et selleaastane maraton jääb mul jooksmata.

Kuna kõik reisiplaanid ja -kulutused olid ammu tehtud, siis käisin Ateenas tervist kosutamas ja teistele kaasa elamas. Ilmad olid  soojad – tavapärasemast soojemad ka Kreeka mõistes. Valitsesid väga head tingimused kaasaelamiseks ja puhkamiseks, kuid jooksmise muutis see raskemaks. Maratoni üldine koraldus oli väga heal tasemel ja maraton oli linnas pidupäev.

Ateena maratoni start antakse ca 30km kauguselt Maratoni külast ning finish on linna keskel asuval 1896.a. olümpiastaadionil. Trass on mägine, valdavalt tõusev kuni 32km-ni ja laskuv viimased 10km. Väga kiiret aega ei võimada rajaprofiil ja ilm üldiselt joosta, rajarekord on endiselt Stefano Baldini Ateena OM-il joostud 2.10, viimastel aastatel on mustad mehed jõudnud sellest minuti kaugusele ja võiduajad on olnud 2.11 sisse. Sel aastal oli tavapärasest palavam ja keenlasest võitja jooksis napilt alla 2.14. Alla 2.20 jooksid vaid 6 keenlast, maratoni raames peetud Kreeka meistrivõistlused võideti 2.24-ga, muud medalimehed kaotasid mõne minutiga.

Tingimusi arvestades tundub Kreeka ja Eesti meeste tase olevat üsna sarnane.Samas on seal ligi 11 miljonit elanikku ning vähemalt 9-10 kuud aastas(va. suvekuud) väga head tingimused jooksutreeninguks.

Meie grupist ei õnnestunud Mardil (Einasto) jalahäda tõttu maratoniks korralikult valmistuda ja tema läks distantsi läbima. Kui olnuksin veidigi paremas konditsioonis, oleksin temaga ühinenud, aga see oli mulle tol päeval liig. Nii oli meie grupi parim Ruth (Kalda), kes ei lase ennast tingimustest eriti häirida ja jooksis oma stabiilse tulemuse, veidi üle 3.30ne. Meeste au ülal hoida üritanud Ülarit segas veidi valulik puus ja ta kaotas Ruthile 10 minutiga, Mart oli rajal veidi üle 4 tunni. Kuuldavasti oli osalemas teisigi eestlasi.

Kaks päeva enne maratoni – reede õhtul – osalesime Athletics Award Galal, mis peeti sellisel kujul esmakordselt ja mille raames autasustati aasta parimaid maratoonareid. Kuna Ateena maratonile registreerijatele sellist võimalust pakuti, siis otsustasime sellise võimaluse ära kasutada ja reede õhtu veidi pidulikumas õhkkonnas veeta. Üritus ise kestis koos kõnede ja autasustamistega veidi üle tunni ja lõppes väikese buffeega. Aasta parimateks valiti meestest maailmarekordi jooksnud Wilson Kipsang ja naistest MM tiitlit korranud Edna Kiplagat. Elutööpreemia sai Ingrid Kristiansen. Kõik auhinnasaajad olid ise ka auhindu vastu võtmas ja kuna samal ajal toimus ka AIMSi (maantejooksu katusorganisatsioon) aastakonverents, siis liikus Ateenas teisigi tuntud jooksjaid ning ametimehi.

Kokkuvõtteks julgen Ateenat nii sügisese reisisihina kui ka maratonina jooksjatele soovitada.  Endal jäi see rada kahjuks sel aastal läbimata, kuid plaanin algse maratoniraja ka ise kindlasti lähiaastatel alistada.