Selle aasta esimene võistluse käigus joostud poolmaraton näitas, et ma ei ole just tippvormis. Seevastu platvorm, millelt edasi minna, on täitsa OK – isiklikust tippmargist jäi puudu vaid minut ja kümmekond sekundit.

Jooksuvormi hetkeseisu hindamine on oluline

Võistlusel õige tempo valimine, stardipaugust kuni finišijooneni, on ülioluline. Korrektne olukorra hindamine ja sobiva jooksukiiruse valik garanteerivad hea enesetunde, naudingu ning loomulikult ka hea tulemuse. Väidan seda käsi südamel! Täpselt kaks nädalat tagasi Kõrvemaa Kevadjooksul alustasin üsna rahulikult ning võistluse käigus lisasin jooksusammu pidevalt minekut juurde. Finišisirgel oli nägu naerul. Tulemus oli ka üllatavalt hea ning jooksu vältel ei olnud mitte ühtegi väga rasket momenti. Jooksunauding oli maksimaalne – nii võiks ju iga kord olla!

Aga kus sa sellega – tavaliselt on mul kombeks võistlustel joosta mitte just kõige ideaalsema strateegiaga. Alustan liialt kiire tempoga, ei hinda oma võimeid adekvaatselt ning distantsi teine pool on täis kannatusi. Oh seda äratundmisrõõmu: täpselt nii läks ka Vändras!

Mis siis täpselt toimus?

Okei – mul on 5 nädalane treeningpaus selja taga. See on selge. 2 nädalat olen tasapisi jooksmas käinud ning koormust veel väga peale ei ole keeranud. Paraku on nende paari nädala jooksul tekkinud niivõrd hea enesetunne, et plaanisin seekord joosta oma isikliku rekordi poolmaratonis. Aeg pidi tulema kindlalt alla pooleteise tunni. Sedaviisi hakkasin ka jooksma ning 4:10 min/km pidi olema see õige tempo, mis tagaks lõpuaja turvaliselt alla 1:30:00.

Kõik sujus hästi ning esimesed 10 kilomeetrit suutsin probleemideta seda tempot hoida. Pulss oli veidi kõrge, aga enne võistlust ära söödud kofeiiniga energiageel pidigi südametööd kiirendama. Seega ma eriti ei muretsenud, sest enesetunne oli tipp-topp. Kümne ja poole kilomeetri peal tegin tagasipöörde – tuul vastu! Ja siis läks raskeks ning tempo hakkas kaduma. Nobedast 4:10-st sai 4:15, seejärel 4:25… ning kui kellal 4:30 nägin, oli juba väga keeruline mõistlikku sammu hoida.

Viimasel neljal kilomeetril oli isegi tuul kuidagi põiki tagant, kuid paraku see olukorda ei parandanud. Tempo jäi 4:30-4:40 kanti ning mingisugusest lõpuspurdist ei olnud viimastel meetritel haisugi. Suure kergendusega vajusin üle finišijoone – piinad olid lõppenud. Preemiaks anti diplom, medal, energiajook, Compresspordi sokid ja üks kosutav õlu. Tuju läks kohe paremaks

Numbritest rääkides

Distants – poolmaraton, aeg – 1:30:55, koht üldarvestuses – 7 (84), koht meeste klassis – 7 (55). Strava

Tegelikult ei olnudki asi nii hull – hindasingi oma hetkeseisu veidi valesti ning asjata lootsin joosta oma rekordi. Ilmselgelt ei olnud mu ettevalmistus Vändra poolmaratoniks piisav, et seal rekordit rünnata.

7-s koht on ju tegelikult minu kõigi aegade parim koht võistlustelt! Sellega peab rahul olema.

Järgmiseks jooksen tuleval teisipäeval TTÜ jooksul 5,55 km pikkust maastikujooksu. Klikka siia ja vaata plaanis olevaid võistlusi.

Tänan kõiki toetajaid ja jälgijaid – olge mõnusad! 

Janari eesmärgiks on joosta SEB Tallinna maratonil esimest korda kolmest tunnist kiiremini.  Tema treeneriks on Sparta spordiklubist Ahto Tatter.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.