Joostes tuleb aeg-ajalt ikka selline täringumängu tunne  – satud täringut veeretades ruudule, kus tuleb järgmine käik vahele jätta.  Vahel tuleb ka kaks käiku vahele jätta või siis kümme sammu tagasi astuda.  Nüüd on tunne, et oled täringut veeretades sattunud ruudule, kus kirjas: „Mine tagasi ruudule number 1.  Mängu tagasi saad siis kui veeretad 6 või 1.“

Mis siis juhtus? Oli ju eesmärgiks Pariisi maratonil kolme ja poole tunni piirist jagu saamine?

Ent alustame päris algusest.  Veebruar oli projekti Eesmärgiks Pariisi maraton teine kuu ning kuu peamiseks eesmärgiks oli kiiruse kogumine. 

Esimene nädal

E.9.02. Treeningplaanis 2,5 km soojendust, 4 x 2000m anaeroobsel lävel (4.25-4.30 min/km, pulsiga 170-175) üle 400 m sörgi, 3,5 km lõdvestuseks.  Lõigud jooksin Kalevi spordihallis, keskmiseks kiiruseks 4.26-4.27 min/km, pulss 170, 171, 174, 174,.  Tunne uskumatult hea.  Tõesti mõnus oli joosta üle pika aja mõnusa kiirusega.  Samas – kiirus ei olnud selline, mis võhmale võtaks, cruise control pidi kogu aeg peal olema, soov oli kiiremini joosta.

T. 10.02. 7,45 km taastavat jooksu. Kõik jätkuvalt nii nagu peab.

K. 11.02 2,5 km soojendust, seejärel 10 x 400m üle 200m sörgi, keskmine kiirus 3.49 min/km, keskmine pulss 174, maksimum pulss 193.  Oluliselt raskem trenn võrreldes esmaspäevase trenniga. Esmaspäevane trenn ka jalgades.  10 palli skaalas selline 8-9 punkti trenn. 

N. 12.02 7,45 km taastavat jooksu.  Hoidsin eesmärgipäraselt tempo aeglasemana ja pulsi madalamana.  Keskmine kiirus 6.27 min/km, keskmine pulss 128.

L. 14.02. Pika otsa päev.  Eesmärk 24-25 km, millest viimased kilomeetrid plaanitud maratonikiirusel.  19,5 km jooksin kiirusega 6.15 min/km ja keskmise pulsiga 136.  Viimased 5 km keskmise kiirusega 4.55-5.05.  Tee oli libe nagu valimisreklaamis ning stabiilset kiirust raske saavuada.  Viimase 5 km pulss 170.

Teine nädal

E.  16.02. Pikad intervallid anaeroobse läve kiirusel. Sel korral siis 5 x 2000m, kiirus nädalatagusest natuke parem (4.19 min/km), pulss gramm kõrgem (keskmine pulss 174).  Eesmärgiks oli kahe intervalli vahel joosta aeglasemalt, et pulss langeks 120 peale ning puhkaks enne järgmist intervalli välja.  Tunne jätkuvalt väga hea.

T. 17.02. 7,45 km taastavat jooksu, keskmine pulss 126, kiirus 6.17 min/km.

K. 18.02. Algselt olid plaanis 400m lõigud ent kuna soov oli teha Sparta jooksugrupiga hallis jooksuharjutusi, siis lükkasin neljasajased neljapäeva peale ja nautisin kolmapäeval Kalevi hallis treenivaid inimmasse.

N. 19.02. Jooksuharjutused, täpsemini küll trenni lõpus tehtud hoota kaugushüpped olid tugevalt jalgades ning otsustasin lõigutrenni lühendada.  Sel korral siis 8 x 400m üle 200m sörgi.  Keskmine kiirus 3.43 min/km ehk mõni sekund nädalatagusest parem, keskmine pulss 171 ehk samuti mõni löök madalam.  Ka max pulss jäi madalamaks, sel korral 191.

R. 20.02 Puhkus

L. 21.02 Pika otsa päev.  Plaan sama, mis eelmisel nädalal.  20 km aeglaselt, alla aeroobse läve kiiruse ning seejärel viimased kilomeetrid maratoni kiirusega.  Väga mõnus oli see, et esimesed 20km suutsin joosta nädalataguse pulsiga ent 10 sek/km kiiremini (kiirus 6.05 min/km, pulss 136).  Viimased seitse km olid samuti sama pulsi juures 10 sek kiiremad ehk siis 4.49 min/km ning 170 lööki minutis. 

Tunne jalgades raske ning otsustasin kolmanda veebruari nädala teha kergema – jätta ära kõige koormavama trenni ehk 400m lõigud ning vähendada pikkade lõikude mahtu.  Samuti lisasin kolmandasse nädalasse ühe täiendava kerge taastava jooksu, seda ikka selleks, et intervalltreeninguks korralikult ära taastuda.

Esimese tempokama nädala kogumahuks tuli 67 km, teisel nädalal 70 km.  Maht täiesti sama, mis jaanuaris, kus sai ainult aeglaseid otsi joostud.  Samas – veebruari 70km/nädalas oli oluliselt raskem võrreldes jaanuari 70km/nädalas mahuga.  Laupäevaseks pikaks jooksuks oli jalgades mõnus väsimus.  Koormuse tõusust lähtuvalt sai oluliselt kärbitud ka ÜKE mahtu.  Kui varem oli reegliks 3 x tund aega ÜKE-t nädalas, siis veebruaris jäi järgi 2 x 45 min. 

Kolmas nädal

E. 23.02 5,3 km taastav lühike jooks, kiirus 6.20 min/km, pulss 126

T. 24.02 5,4 km taastav lühike jooks, kiirus 6.14 min/km, pulss 125

K. 25.02 Algselt oli selleks päevaks plaanitud 5 x 2500m anaeroobsel lävel, kuna kaks esimest nädalat olid jätnud oma jälje, siis otsustasin teha vaid 3 x 2500m, seda ikka selleks, et väiksema koormusega nädala jooksul järgmiseks treeningtsükliks korralikult ära taastuda.  Kuigi alguses oli plaan teha 3 raskemat nädalat + 1 kergem nädal, siis otsustasin, et 2+1 on hetkel parem.

2500m lõigud plaanisin joosta küll aeglasemalt võrreldes nädalataguse 2000m-ga, kuid tegelikkus kujunes vastupidiseks.  Keskmine kiirus tuli 4.15 min/km (eelmine nädal 4.19 min/km) ning pulsiks 173 (nädal tagasi 174).

Ent kolmanda ehk viimase lõigu viimasel ringil . . . viimasel ringil . . . lõi vasaku reie tagakülje jäigaks.  Ei tõmmanud ühtegi lihast ära.  Isegi valu ei tekkinud.  Lihtsalt lihase tõmbas traadiks.  Kui poleks viis aastat varem sama jama otsa sattunud, poleks osanud kuidagi suhtudagi sellesse.  Jäik reie tagakülg.  No mis see siis ära ei ole? Polegi nagu vigastus.

Ent viis aastat tagasi kestis see „polegi nagu vigastus“ enam-vähem kolm aastat.  Vigastuse tekkimisele järgnenud pooleteist kuu jooksul sai tehtud vaid 10 trenni . . . Kiired jooksud olid täiesti välistatud.  Süst, soendused, massaazh, rullimine, mittejooksmine  . . .

Nüüdseks on selge see, et märtsikuu jooksul jäävad ära kõik kiiremad treeningud.

Kolmapäevale järgnenud nädala jooksul pole teinud ühtegi jooksuliigutust, ainuke katsetus oli 28.02 SUUNTO Virtuaaljooks, kus proovisin joosta poolmaratoni.  Proovisin.  Suutsin joosta 2,5 km. Tagasi kõndisin. Või õigem oleks öelda – lonkasin.

12. aprill seisab ees Pariisi maraton.  Kas ma seal ka stardis olen? Hetkel vara öelda.  Kas ma seal ka finisheerin? Samuti vara öelda.  Kas ma seal kolmest ja poolest tunnist kiiremini jooksen?  Ei jookse. 

Mida ma siis valesti tegin ja mida ma järgmisel korral teisiti teeks?  Esiteks - venitatud sai liiga vähe.  Samas, peamine põhjus vigastuse taastekkeks oli tõenäoliselt liiga kiiresti kasvanud kiirustreeningute maht.  Kuigi mahud veebruaris varasemaga võrreldes ei kasvanud, siis kasvas treeningute intensiivsus.  Tõenäoliselt liiga palju.  Täiesti julgelt oleks võinud ära jätta 400m lõigud ning teha selle asemel ühe poolpika jooksu.  Kuid võib olla siis oleks vigastus välja löönud nädal-kaks hiljem. Võib olla ka mitte . . .

Ülekoormusvigastus ehk omalollusvigastus.

Nüüd ma siis veeretan täringut ja ootan, et äkki tuleb 6 või 1 ning pääsen mängu tagasi.