Eesmärgiks Tallinna maraton, FB Jooksmine tiimi kandideerivad järgmised jooksjad. Palun vali oma lemmikud ning anna oma hääl hiljemalt pühapäeval, 20. märtsil. Hääleta oma lemmiku eest vaid 1 kord, sinu poolt antud topelthääled kustutatakse.

Eesmärgiks poolmaraton

Mall Eltermaa, 33, poolmaraton 2.15ga

Lapsepõlves sport minu ellu ei kuulunud - tegelesin muusikaga. Aastal 2016 pöördusin aga ortopeedi juurde, kuna pikemalt oli probleeme põlvevaluga, tegelikult juba aastaid. Ja siis tulid need sõnad ortopeedilt: aga siin pole ju lihast ollagi, aga põlv vajab lihaseid. Tol hetkel mõistsin, et kas nüüd või mitte iialgi. Leidsin personaaltreeneri ja alustasin jõutreeninguid. Treeneri mahitusel sai lisatud ka kardiovaskulaarne osa: kõndimine. Ühel hetkel sai kõndimisest nagu küllalt ning vaikselt proovisin jooksusamme - algsest pulsist pole vist mõtet rääkidagi. Ja siis: kevad 2017 mõtlesin, et äkki lähen Tartu Linnamaratonile poolmaratoni jooksma ja nii läkski. Jooksingi! Endale tundun küll maruaeglane. Sealt edasi on sisuliselt igal aastal olnud mingisugune eneseületus, mis praeguseks on tipnenud eelmise aasta Ironman 70.3 läbimisega. Soovin osaleda selles ägedas projektis:

- ma soovin osa saada nendest õpetussõnadest, sellest seltskonnast

- ma soovin ökonoomsemalt jooksma õppida

- ma soovin õpitut rakendada lisaks Tallinna maratonile ka Ironmani jooksu osal

- ma soovin olla eeskujuks oma patsientidele nii liikumise propageerimisega kui ka sellega, et saan jagada oma lugu, kuidas minu tervis on tunduvalt parem pärast spordiga alustamist.

Ingrid Paats, 33, poolmaraton 2.00ga

Olen kolme lapse ema, kes tahab teistele emadele olla eeskujuks, et pere kõrvalt saab enda tervise eest hoolitseda ja oma suuri unistusi täide viia. Lisaks sellega kaasan oma jooksuvõistlustel käimistega oma lapsi liikuma, et näidata, et see ongi õige eluviis, et see ongi tervis. Kuna olen kahjuks raske puudega (sünnist saadik raske kuulmispuudega, millega olen õppinud elama nii, et paljud seda ei märkagi), siis kui saan piisavalt heasse jooksuvormi, võiksin puudega inimeste jooksuüritustel osaleda. Ise sean eesmärgiks joosta aastal 2022a poolmaraton alla 2h ja hiljemalt oma 35a juubeliaastal maraton alla 4h nii et väldin vigastusi.

Krista Reimal, 32, poolmaraton 1.50ga

Mina sooviksini selles projektis osaleda, et näidata ka täiesti tavalistele naistele ja miks mitte ka meestele, et kui Sa midagi soovid ja selle nimel oled nõus pingutama siis on kõik võimalik. 01.05.2021 jooksin mina oma esimesed 1,8 km 27 minutiga nii, et vere maitse oli suus ning peale jooksu 2. korrusele jõudminegi oli värisevate jalgadega omaette katsumus . 15.-17.10 aga läbisin oma elu esimese kolmepäeva jooksu.Veel suvel, kui ema mulle rääkis, et ennast kirja võiksin panna naersin ta välja ja ütlesin, et kõik kes seda teevad on veidi hullud. Novat ja siis ma seal olin 2 nädalat enne starti registreerimas oma nime sinna nimekirja.

Aasta tagasi poleks ma isegi unes osanud näha, et kirjutan praegu selleist kirja ja loodan, et mingi ime läbi osutuksin väljavalituks..

Eesmärgiks maraton

Jevgenia Kolk, 28, maraton 4.00ga

Ma olen harrastav jooksja, olen alati ise treeninud, pole kunagi teinud tervisekontrolle, pole omanud treeningplaane. Väga tahaks ise näha ja näidata teistele, et treenerite juhendamine, korralik treeninguplaan ja oma tervise kontrolli all hoidmine on väga oluline ja toob palju paremaid tulemusi, enesetunnet ja emotsioone.

Sooviksin näidata, et isegi peale treeningpausi tasub alustada uuesti! Korraliku treeningplaaniga ja sooviga võib saavutada veel paremaid tulemusi ja enesetunnet kui olid enne.

Jooksmine on mõnus ja seda võib nautida, kui teed kõik õigesti! Tahaks jagada seda kirjeldamatut jooksumaailma teistega. Jooksmine teeb vabaks, rahustab, puhastab mõtteid ja tugevdab vaimu!

Sirle Seilenthal, 46, maratoni läbimine

Vastamaks küsimusele „Miks“ pean alustama veidi kaugemalt minevikust – 2017 aasta alguses diagnoositi mul rinnavähk, järgnesid operatsioon, keemia- ning kiiritusravi. Sisuliselt kaheksa kuud järjest sai organism ühel või teisel moel „ruineeritud“. Keemiaravi tagajärjel muutusin kergemini vastuvõtlikuks ka muudele probleemidele: tekkis kannakõõluse põletik ning kanda hoides lõhkusin ära põlve. Lisaks sain puukborrelioosi ja peale seda diagnoositi mul selline „huvitav“ asi nagu „külmunud õlg“. Sellest viimasest ei ole ma siiani lõplikult toibunud, kuid osaliselt just see on aidanud mind vaikselt-vaikselt uuesti spordi poole vaatama hakata, sest taastusravi mõttes on väga olulisel kohal ujumine ning harjutused vees.  Nüüd siis tagasi selle „Miks“ osa juurde – ma tahan uuesti „ree peale“ saada, tunda jälle rõõmu jooksmisest, tunda seda rõõmu, mis valdab sind pika jooksu finišisse jõudes... Tahan tõestada, et ka suhteliselt noores vanuses (rinnavähi kohta – korralised kontrollid algavad naistele alates viiekümnendast eluaastast) saadud vähidiagnoos ei ole põhjus loobuda asjadest, mida armastad.

Sest kuigi ma olen alati olnud aeglane ning ei ole ajalist tulemust endale peaaegu kunagi eesmärgiks seadnud, armastan ma jooksmist. Kõige paremini sain ma sellest aru peale põlveprobleemi tekkimist esimese külastatud arsti juurest tagasi jõudes. Too doktorihärra nimelt otsustas anda mulle diagnoosi: „tõenäoliselt ei jookse te enam kunagi“. Ja kui ma vähidiagnoosi ning kõik kaasneva (ka vööni ulatuvate juuste kaotamise) olin võtnud vastu kui paratamatu, siis tol õhtul ma nutsin. Palju. Sest selle ühe lihtsa lausega võeti mult ära midagi, mida ma armastasin... Õnneks rääkis abikaasa mu nõusse ja läksime teise arsti juurde. Ning doktor Tälli andis mulle tagasi lootuse, et ma võin kunagi taas joosta. Aastad on möödunud, kuid nüüd olen ma valmis seda uuesti tegema. Jooksma. Nautima. Rõõmustama. Tuleb lihtsalt leida endale see stiimul, et taas järje peale saada.

Karel Torm, 44, maraton 3.45ga

Minu eesmärgiks oli 2019.a. joosta maraton 3:45 ja poolmaraton 1:45 (selleks läks aega 4 aastat) selle ma ka saavutasin.

Miks taas kandideerin, soovin saada uuesti jooksjaks, kuna pole enam aktiivselt jooksmisega tegelenud. Treeninguteks on hetkel spordiklubides jäänud rühmatreeningud ja soojenduseks jooksulindil mõned kilomeetrid. Soovin taas korrata 2019 aasta eesmärki, lootus on isegi saavutada paremat aega :-) selleks sooviks abi kogenud treenerilt kelle poolt peaks valituks saama.

Lugedes projektis osalenute emotsioone, sära ja nähes nende eesmärkide saavutusi, siis usun, et projektist saan teadmisi, kuidas endale seatud eesmärgid projekti pääsenutega realiseerida.

Olen sportlik ja aktiivne, eesmärgid mille olen endale seadnud, siis seda püüdnud ka läbi raskuste visalt saavutada.

HÄÄLETAMINE ON LÕPPENUD!