Eesmärgiks Tallinna maraton 2023, Jooksupartneri tiimi kandideerivad järgmised jooksjad. Anna hääl oma lemmikutele hiljemalt pühapäeval, 18. detsembril. Palun hääleta oma lemmiku poolt vaid 1 kord, topelthääled kustutatakse.

Jan Golõnski, 26

Eesmärk läbida Tallinna maraton alla 3:10:00

Parimad tulemused. 10 km 38:10 (2017), 21,1 km 1:26:50 (2017), 42,2 km 3:32:50 (2017).

Olen juba lapsepõlvest spordifänni rollis olnud. Gümnaasiumi lõpuni tegelesin jalgpalliga, kuna tegu kontaktspordiga, siis ka vigastuste tekkimise tõenäosus sõltus vastasmängija käitumisest. Selleks, et oma tervist ja vormi hoida, hakkasin jooksmisega tegelema. Hetkel juba 10 aastat jooksen ning naudin seda. Läbitud jooksude distantsid: alates 1 km-st kuni ultramaratonini (50 km).

Motivatsioon osaluseks tuli peale selle aasta jooksuhooaja lõpetamist, vaatasin kõik tulemused üle ning panin tähele, et need 10 aastat treeninud pigem iseseisvalt ehk trenniplaan, toitumine, taastumine korraldatud pigem oma teadmistele, enesetunnele ja kogemusele tagasi vaadates.

Projekt „Eesmärgiks Tallinna Maraton“ ongi selline uus väljakutse ennast proovile panna ehk treeneri poolt koostatud plaani järgi ja tema pilgu all treenimine ning tulemuste analüüsimine.

Sest me kõik teame, et eesmärkide saamiseks peavad olema sisefaktorid ehk enesemotivatsioon ja distsipliin ning välisfaktorid nagu treeneri juhised ja kontroll, mis aitab distsipliini hoida ja eesmärgini tervelt ja edukalt jõuda. Ehk hetkel võin öelda, et peale pandeemiat tekkis välisfaktori puudus, sest ei saa uskuda, et saan ka paremini joosta. Ning teine inimene eriti spetsialist näeb paremini, mis eelised ja puudused jooksjal. Lisaks, ta teab, kuidas puudusi minimiseerida ja/või elimineerida ning eeliste tõhusust veel paremaks muuta.

Minu osalus projektis võib näidata, et ka üksikjooksja, kes arvab: „Noh, ei saa juba kõrgemale hüpata.“, ei ole lõpp-punkt, sest alati tuleb lahendust leida või leiutada, et edasi liikuda.

Lilian Jõesaar, 45

Eesmärk läbida Tallinna maraton alla 3:00:00

Parimad tulemused. 10 km 40:04 (2018), 21,1 km 1:28:58 (2021), 42,2 km 3:02:20 (2017)

Spordialane taust on päris mitmekülgne. Olen tegelenud lapsest saati nii suusatamise, jooksmise, orienteerumise kui ka seiklusspordiga. Viimastel aastatel olen peamiselt tegelenud pikamaajooksuga ja rull- ning murdmaasuusatamisega.

Üks põhjuseid, miks tahaksin osaleda selles projektis on see, et minu suureks unistuseks on vähemalt üks kord elus joosta maraton alla 3 tunni. Olen siiani maratonideks valmistunud põhiliselt omal käel ja treenin üksi. Kuid tunnen, et üksi ettevalmistudes jääb puudu nii teadmistest kui vahel ka motivatsioonist ja vajalikust toest. Ja nii on paraku jäänud eesmärk täitmata ning mida aasta edasi, seda kaugemale tundub jäävat ka minu unistus. Olen küll viimastel aastatel jooksnud stabiilselt alla 3h10min (nt eelmisel aastal 3:03, sel aastal 3:05), kuid tunnen, et justkui mingi müstiline sein on ees, millest läbi ega ümber ega üle ma üksi minna ei suuda ning aeg alla 3 tunni tundub nii lähedal, kuid sama nii kättesaamatu ja nüüd ka üha rohkem võimatu.

Olen mõelnud võistlusspordist üldse loobuda, sest vanust on juba piisavalt ning tundub, et kiiremaks ma enam ei lähe. Kuid teha lõpparve maratonijooksuga oma unistust saavutamata tundub justkui allaandmisena. Mina ja jooksmine oleme lahutamatud olnud juba pikki aastaid. Mis mind üldse jooksma paneb ja ajendab on harmoonia liikumises, jooksmine on minu jaoks keha ja mõtte vabadus. Pärast pingutavat treeningut on rahulolu iseendaga kirjeldamatu. Näen iseennast pigem pingutamas, kui loobumas, sest tahet mul jagub.

Seega lugedes teie ettevõtmisest, tekkis mõte, et võibolla on minu eesmärk ja unistus ikkagi võimalik koos professionaalide abiga. Võibolla leidub see eesmärgi saavutamiseks puuduolev osa ühises koostöös. Olen üksi tulnud nii kaugele, usun, et koos suudaks veelgi kaugemale. Kuna töötan koolis, siis tean, et oma ettevõtmisega oleksin ka suureks eeskujuks paljudele noortele ja oma kolleegidele ning see oleks ka suurepärane võimalus innustada igaüht  püüdlema oma unistuste poole.

Tean, et minu unistus on julge, kuid julged unistused muudavad võimatu võimalikuks.

Kaidi Salujõe, 37

Eesmärk läbida Tallinna maraton alla 4:00:00

Parimad tulemused. 10 km 45:47 (2015), 21,1 km 1:42:31 (2015).

Olen isehakanud jooksusõber. Kunagi sai kukutud nii, et kannaluu killu murd oli, siis pidin väga pikka aega jooksust eemal olema ja siis kui lõpuks jooksma sain, läksin jooksin selle puhul 24h jooksu.

Arvan,  et professionaalsest toest võiks abi olla oma jooksueesmärkide täitmiseks 2023 aastal. Naljakas on, et oma jooksu armastusega pole ma veel jõudnud maratoni joosta.  Kuna olen oma jooksud teinud enamasti üksinda, siis jooksuüritustel olengi käinud ainult selle eesmärgiga, et  mugavustsoonist väljuda. Olen nüüd  juba 5 aastat põrutanud joosta käruga  (mul on kodus 3 mudilast, kelle normaalsus on olnud, et vanker on selleks, et jooksmas käia :D ), siis see eluetapp on kohe lõppemas ja tore oleks proovida treeneri juhendamisel jooksu paremaks muuta (tehnika, treeningud). Minu teekond selles projektis oleks see, et sooviksin eelkõige iseendale tõestada, et ma veel võin teha oma parimaid jookse, et need pole jäänud seljataha.  Ehk suudan jooksurajale meelitada uusi jooksusõpru või neid, kes vahepeal on jooksurajalt kõrvale pöördunud ja kaotanud jooksupisiku. Igatahes on Jooksmine minu parim sõber! :)

Eva Sepping, 44

Eesmärk läbida Tallinna maraton tulemusega 3:15:00

Parimad tulemused. 10 km 42, 21,1 km 1:35, 42,2 km 3:27

Tahan 2023 Tallinna maratoni läbida tulemusega 3:15 (ka selle aasta, oma esimese maratoni lubas kalkulaator joosta 3:20-ga, aga kuna kõik rääkisid, et maraton on väga raske ja tuleb haamer, siis ma hoidsin end tagasi ning ootasin kogu aeg, millal siis raskeks läheb, aga ei läinudki :)

Ma olen terve elu olnud üldises plaanis väga liikuv inimene (talvel suusatanud, muidu käin palju jala jne), aga tõsisemalt hakkasin spordiga tegelema alles 2020 eriolukorra ajal. Rehkendasin, et ajalises plaanis on mõistlikum 30-45 minutit joosta kui 4h jalutada, et saada kätte sama liikumiskoormus kui n-ö tavaolukorras. Neist esimestest vaevalistest 5-7 km sörkidest (teksades ja suvalistes tossudes, sest mul polnud kodus isegi dresse ning poed olid ju koroona tõttu kinni) said kiiresti “gaas põhjas” 10 km jooksud, kus iga trenn oli nagu võistlus ja rekordid muudkui purunesid. Õnneks läksin suvel Elujooksu laagrisse ja tänu sellele õppisin normaalseid ja rahulikke trenne ka tegema :)

Aasta tagasi ostsin endale maanteeratta ja see hakkas mulle ka kohe meeldima. Nii et sellel suvel kutsus üks sõber mind kaasa Paide triatlonile (kuhu ma ise arvasin, et mul veel asja pole, sest (kiiret) ujumist ma alles õpin), aga suureks üllatuseks sain seal kohe VKL 2. koha ning ka järgmistelt triatlonitelt lahkusin alati priske makaronikoti ja kasti spordijookidega, v-a Saaremaa duatlon, kus sain küll 1. koha, aga makarone ei saanud ;) Elamuslik oli ka Tallinna Ironmani rattavahetus ajaga 5:18.

Osaleda soovin loomulikult, sest pakutu tundub ahvatlev: treener (olen seni n-ö tunde järgi treeninud) ja tore seltskond.

Võid alustada ka hilja ja ikka saada häid tulemusi! Samas tulemused on lihtsalt boonus, kõige tähtsam on protsess ise, mis peaks olema tore.

Mind on spordi juures üllatanud selle mõju vaimsele poolele – see ülim kohalolemise tunne ja kontakt oma n-ö animaalse osaga, mis igas mõttes nihutab piire. Ise olen oma tausta poolest kunstnik ning minu senises tutvusringkonnas on kõige hullem asi üldse, mis saab inimesega juhtuda see, et “ta hakkas jooksmas käima”. Ometi mõtlen, et paljud trenni- või võistluselamused on sarnased sellega, mida olen kogenud mõnel heal etendusel või näitusel: oled pärast seda kuidagi teine inimene kui enne.

Viibisin hiljuti kunstnike seltskonnas, kus arutasime, milliseid antidepressante keegi võtab või selle alternatiivina lihtsalt õhtuti natuke joob. Ilma spordita oleksin ka ennast näinud sarnasel kursil oma vaimset tervist turgutamas, aga nüüd on nii, et kui ka tahaks, poleks pudeleid kuhugi panna, sest veiniriiul on täis maitsvaid ja tervislikke spordijoogipulbreid ja geele. Samuti nägin, et minu kogemusel oli nende jaoks mõju: nad kõik lubasid hakata hoopis jooksmas käima, sest said aru, et see on tõesti väga lihtne (isegi dresse pole vaja:)! Kevadest alates olen käinud regulaarselt Ukraina sõjapõgenikega jooksmas ja näen ka nende pealt, kui mitmetahulist elamust selline liikumine võib pakkuda.

Triinu Tints, 35

Eesmärk läbida Tallinna maratonil poolmaraton kiiremini kui 2:00:00

Minu esimene jooksuvõistlus oli 2019. aasta suurjooks ümber Viljandi järve (12 km) ajaga 1:21:27. Järgmisel, 2020. aastal osalesin Viljandi linnajooksul (10,5 km) ajaga 1:03:23. Sel, 2022. aastal jooksin ümber Viljandi järve ajaga 1:18:11 ja osalesin esimest ning kindlasti mitte viimast korda elus Tallinna maratonil, läbisin poolmaratoni (21,1 km) ajaga 2:09:50. Tallinnas finišijoont ületades olin üllatunud, olin arvanud, et lõppaeg tuleb 2:30 kanti, aga jooksin 20 minutit oodatust ja loodetust kiiremini.

Minu spordialane taust on peaaegu olematu, koolis käies olin füüsiliselt saamatu, vihkasin kehalise kasvatuse tundi. Mäletan, et üheksandas klassis, kui igas tunnis rahvastepalli mängiti, palusin õpetajat, et lubagu ta mul minna ümber staadioni jooksma. See mulle meeldis ja sobis.

2020. aasta alguses, covidist tingitud eriolukorra ajal olin erinevatel põhjustel vaimselt keerulises kohas. Mu abikaasa ütles mulle, et nii ei saa, et ma pean minema välja ja ennast liigutama. Kuulasin ta sõna ja alates 1. aprillist 2020 hakkasin iga päev õues jooksmas käima, mõnel juhul ka kõndimas, kui keha aktiivse viljatusravi katse tõttu joosta ei lubanud.

Kuni tänaseni olen püüdnud end regulaarselt liigutada, siiski mõningaste kiirest töötempost või tervisest tulenevate pausidega mu harjumuses. Näiteks sel suvel, alates 1. juulist kuni 31. septembrini käisin iga jumala päev õues liikumas, kas siis kõndimas või jooksmas, olenevalt tujust ja tunnetest. Kusjuures looduse muutumise nägemine läbi aastaaegade vaheldumise on selle ettevõtmise üks kõige ägedamaid külgi. Ma rakendan oma õuetiirudel praktikat, et teen millestki, mis mulle silma hakkab, ühe pildi. Sellega treenin ühtlasi oma märkamise ja hetkes olemise oskust. 

Meie vaim ja keha on omavahel seotud ning moodustavad terviku, mistõttu on eluraskustega toimetulekul ja ka muidu, igapäevaselt oluline hoolitseda oma füüsilise tervise eest. Hea füüsiline tervis toetab emotsionaalset toimetulekut. Liikumine ja värske õhk aitavad kehal toota aineid, endorfiine ja serotoniine, mis meid rahustavad, jõudu annavad ja heaolutunnet tekitavad. Ka depressiooni-alastes uuringutes on tulnud välja, et füüsiline tegevus avaldab positiivset mõju meie psüühikale, 20 minutit mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust päevas aitab vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid. Füüsiline aktiivsus väsitab füüsilist keha, mis peaks omakorda mõjuma hästi näiteks unehäirete korral.

Liikumine, olgu selleks siis kõndimine või jooksmine, annab mulle jõudu, puhastab mind ning aitab mõtteid korrastada, avaldab head mõju nii minu kehale kui vaimule. On üks ütlus: „Kui otsite loovaid mõtteid, minge jalutama. Inglid sosistavad jalutajaile kõrva“. Ka Hippokrates on öelnud, et kõndimine on inimesele parim ravim.

Ma olen enda kohta öelnud, et ma olen naine, kes armastab kleite, kokteile ja kooke ning kogub kraade ja kilomeetreid.

Tõnis Tõnström, 33

Eesmärk läbida Tallinna maraton alla 3:30:00

Parimad tulemused. 10 km ei ole võistlustingimustes läbinud, 21,1 km 1:38:52 (2022), 42.2 km 3:43:26 (2022).

Suure aja oma elust olen mänginud korvpalli. Kuuendas klassis alanud korvpallitreeningutele eelnes umbes neli aastat aktiivset osalemist jalgpallitreeningutel. Korvpalli olen mänginud Eesti meistrivõistluste noorteklassidest kuni täiskasvanute II ja I liigani välja. Suurim õnnestumine sel alal pärineb aastast 2016, mil mul õnnestus Paide Viking Window meeskonnaga võita korvpalli I liiga.

Tõtt öelda olen oma elu jooksul jooksnud palju – seda aga suuresti ühe korvpallirõnga alt teise alla. Seejuures on olnud minu kõrval treeneri näol alati keegi, kes ütleb mida ja kuidas tuleb teha. Korvpalliväljaku piiridest väljaspool toimuva jooksmiseni jõudes avastasin end ühtäkki ilma igasuguse toeta ning tõdesin, et treenimine on nauditavam, kui keegi on nõu ja jõuga abiks.

Jooksusporti hakkasin tihedamini harrastama kaks aastat tagasi, võistleda pole aga seejuures ülemäära palju tihanud. Esimest korda astusin võistlustulle 2021. aastal Keilas ja seda Heavy Metal Ultra jooksuvõistlusel, kus ma läbisin 15 tunniga 100,5 km.

Esimese pool- ja täispika maratoni jooksin võistlustingimustes alles sel aastal vastavalt Tallinnas ja Tartus. Minu suureks sooviks on maratonirajal jalg valgeks saada ka kodulinnas Tallinnas. Teha seda projekti „Eesmärgiks Tallinna maraton“ raames oleks seda erilisem.

Sportida olen tahtnud alati nii, et toimuks areng ja et tunne oleks seejuures tugev ning võistlusareenile astudes saaksin anda endast maksimumi, mitte minna n-ö asja lihtsalt ära tegema. Kuidas aga jõuda Tallinna 2023.a maratonile tugevama, tervema ja teadlikuma jooksjana? Siin võikski suureks abiks olla projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“, milles kaasa löömine oleks kahtlemata suurepärane võimalus, et viia ennast Eesti tipptreenerite käe läbi kurssi jooksumaailma telgitaguste ja treeningmeetoditega. Olen avatud kõikidele näpunäidetele, sest tahan loota, et targalt treenides on mul parimad jooksuaastad alles ees. Spordiinnu raugemist ei saa ma seejuures lubada, sest vahepeal spordist võõrdununa tõdesin üsna ruttu, et see toimib minu jaoks suuresti kui antidepressant. Läbi fotokaamera silma olen jooksjaid alati imetlenud, aga olla üks nende hulgast on kordades erilisem tunne.

Aktiivne eluviis on äärmiselt oluline, nii kehale kui ka vaimule. Keha ja vaimu võivad joostes turgutada erinevate elu- ja spordivaldkondade inimesed. Mina olen selle heaks tõestuseks. Samuti sobib minu näide imehästi ilmestama ühe tuntud maratoonari mõtet, et jooksuspordiga tegeledes ei saa läbi pelgalt guugeldamisega, vaid tuleks nõu küsida selle ala treeneritelt.