Marathon100 korraldab projekti “Eesmärgiks Tallinna maraton” 2014.a alates. Igal aastal saame ohtralt sooviavaldusi jooksjatelt, kes soovivad väga joosta, areneda, kasvada, saada uusi teadmisi ja toredaid sõpru. Igal aastal on kuuest jooksjast koosneva tiimi moodustamine raske, sest kõik kandidaadid on väärt seda, milleks nad soovi on avaldanud. Tänavu oli otsuste tegemine veel eriti raske, sest toredaid jooksjaid oli tõesti palju!

Seda näitas ka veebihääletus, kus anti ligi 5000 häält! Aitäh kõikidele hääletajatele!

Nüüdseks on Eesmärgiks Tallinna maraton 2023 tiim selgunud. Otsuste tegemisel võeti arvesse nii veebihääletust, kui treenerite hinnanguid.

Tallinna maraton toimub 8.-10. septembrini 2023.a ehk suureks jooksupeoks on meil aega valmistuda kaheksa ja pool kuud. Aeg jooksutossud kapist üles otsida!

Eesmärgiks Tallinna maraton 2023 tiimi valiti

Merlin Kivi, 27

Eesmärk läbida Tallinna maratonil esimene maraton.

Mina olen Merlin Kivi, noor näitleja. Ma ei ole kunagi olnud nö spordiinimene, minu “treeningud” on olnud terve elu vältel kaunite kunstide vallas. Kehalise kasvatuse tunnid olid kooliajal igavene nuhtlus ja ma arvan, et kuni umbes keskkooli lõpuni ei olnud ma vist kunagi käinud oma vabast tahtest jooksmas. Minu suhe spordiga hakkas soojenema ülikoolis käies, kui ma leidsin vaimsete pingete leevenduseks ootamatult abi jooksmisest. Sellest ajast on jooksmine olnud minu meditatsioon, küll ilma ajaliste eesmärkideta.

Eelneva aasta jooksul heale sõbrale Tallinna Maratoniks treenimisel kaasaelades hakkas üha enam minusse maratonimõtteid kogunema. Need mõtted kulmineerusid Tallinna Maratoni finišis sügise hakul lõpetajaid nähes. Millised võimsad inimesed! Tahaks saada selliseks nagu nemad! 

Minu tulemustest. Mõnest jooksuüritusest olen elus osa võtnud lühematel distantsidel kui maraton, kuid ajalisi eesmärke neil puhkudel pole olnud. Ma tahaksin endale kinnitada ja teiste andetute liikujatega jagada, et sport ei ole midagi hirmsat. Ta on suureks abiks ka vaimse võimekuse suurendamisel, mis minu jaoks on olnud üldse peamine motivaator enda liigutamisel. Tahaksin jagada kogemust sellest, et kui 9 kuud mõnusalt proovi teha, siis on võimalik astuda igaühel Tallinna Maratoni lavale ja etendus lõpetada naeratusega aplausi saatel finišis.

Aa! Ja muide! Eelmisel aastal Ugala teatris etendunud diplomilavastuse reklaamimiseks pidin vastama küsimusele, et kes ma olen ja mu vastus oli niisugune:

Kes ma olen?

Ma olen mõelnud, et ma olen oma olemuselt pikamaajooksja – tugeva tahtega, kannatlik ja järjekindel. Aga vahepeal tahaks, et minus oleks rohkem sprinterit ka.

Merlin hakkab Tallinna maratoniks valmistuma klubis FB Jooksmine.

Britha Mardisoo, 36

Eesmärk läbida Tallinna maratonil poolmaraton ajaga alla 1:40.

Parimad tulemused. 10 km 48.16, 21,1 km 1.43, 42,2 km 3.50, kõik jooksud joostud 2022.

Kooliajal mängisin jalgpalli ja lauatennist. 2021 november alustasin jooksmisega.

Ma soovin selles projektis osaleda, sest see on hea võimalus teha seda, mida armastan. Ma naudin jooksmist, see on minu aeg. Aga see ei ole alati nii olnud... Läbi selle projekti ongi mul võimalik tõsta inimeste teadlikkust jooksmisest ja selle kasulikkusest- alustades sellest, kuidas mitte jõuda selleni, et jooksmist vihkad. Ma soovin inspireerida inimesi rohkem liikuma, jooksma- näidata selle ilu ja võlu. Jooksmine on kättesaadav kõigile ja seda saab teha iga ilmaga. See on üks lihtne viis, kuidas hoolitseda nii oma füüsilise kui vaimse tervise eest! Lisaks loodan oma teadmisi täiendada, uusi jooksusõpru leida ja muidugi enda võimeid proovile panna, saades kiiremaks ja vastupidavamaks, tehes seda teadlikult treenides oma ala professionaalide käe all.

Britha hakkab Tallinna maratoniks valmistuma klubis FB Jooksmine.

Mari Kareda, 31

Eesmärk läbida Tallinna maraton ajaga 4:00:00.

Parimad tulemused. 10 km 1:01:00 (2017), 21,1 km 1:58:21 (2021), 42,2 km 4:49:26 (2019).

Olen kogu elu olnud füüsiliselt aktiivne ja tegelenud näiteks tantsimise, jooga, ujumise ja võrkpalliga. Umbes 5 aastat tagasi avastasin enda jaoks jooksmise ja sellest ajast alates jooksen iganädalaselt vähemalt 30 km ning osalen aeg-ajalt erinevatel spordiüritustel. Mulle meeldib ka väga kajakiga sõita, olen osalenud mitu korda Võhandu Maratonil ja sel aastal võtsin esimest korda osa ka Emajõe Maratonist. Olen osalenud erinevatel orienteerumise võistlustel ja naudin väga matkamist.

Tahan osaleda projektis kuna soovin, et inimesed saaksid aru kui kasulik on jooksmine vaimsele tervisele ja kui nauditav on see kui saad igal ajal olenemata ilmast ja kohast sporti teha ning sellega oma igapäeva vaimseid pingeid maandada. Minu jaoks on jooksmine tõeline teraapia – tunnen, et see teeb pea täiesti puhtaks igasugustest stressi ja pinget tekitavatest mõtetest ning loob meelele tasakaalu. See hea tunne, mis tekib umbes teisel kilomeetril ja kestab veel mitu tundi peale jooksu, on palju parem kui ükskõik milline Netflixi sari või lohutus-toit. Eriti tore on teha seda koos sõprade, töökaaslaste või pereliikmetega aga võrdväärselt mõnus ka klapid kõrvas mõne hea podcasti või muusika saatel.

Mul on igapäevaselt väga pingeline ja vaimset pingutust nõudev töö ning tahan sellest vabal ajal tegeleda veel hobidega, veeta aega sõpradega ja perega ning ka vahel lihtsalt niisama logeleda ja puhata. Just jooksmine on see, mille jaoks leian alati aega kuna tean, et peale seda olen värske ja terav ning valmis vastu võtma uusi väljakutseid.

Olgu see kas varahommikul üksi väike 30-minutiline kiire ring oma kodu piires või pikk 20+ km ring vabal päeval koos sõpradega ümber Ülemiste järve – mõlemad annavad garanteeritult hea enesetunde (muidugi pikema distantsi või kehva ilma puhul on enesetunne veel mitu korda parem!).

Olen täiesti tavaline tiheda graafikuga tööinimene, aga ma hoian oma pead korras jooksmise ja õues liikumisega ning usun, et seda suudavad kõik. Tahan näidata, et oma mõtete ja vaimsuse eest hoolitsemine on oluline ning jooks on selleks üks odavamaid vahendeid, pluss hoiab ka füüsiliselt ülihästi vormis!

Mari hakkab Tallinna maratoniks valmistuma spordiseltsis Sparta.

Kadri Kruus, 40

Eesmärk läbida Tallinna maraton ajaga 4:00.

Parimad tulemused: 21,1 km 2:11 (2022).

Mhhh, kooli ajal olin kehalises kasvatuses suvetööl. Ainuke kord kui tunnis pingutasin ja klassi kõige kiirema (ja pikema, mina 158 cm ja tema peaaegu 2 meetrit, või nii mulle tundus) tüdruku järel 4 km ringil teisena finisheerusin kahtlustasid klassikaaslased ja õpetaja, et jooksin läbi metsa. Ei jooksnud! Ausalt!

Jooksmisega hakkasin tegelema alles 2022 aasta alguses, kui Sandra Vabarna kutsus Asi On Minus naiste grupis poolmaratonist osa võtma. Muidugi olin nõus! Teadmata, et poolmaratoni pikkus on 21 km! 

Esimene trenn, väljas miinuskraadid, jalas suusasokid ja tennised, distants 500 m. 

Terve talv oli jooksmine raske ning pigem pidin ennast sundima. Alles suvel kui distantsid muutusid pikemaks ja keha tugevamaks hakkasin jooksmist nautima. Septembris poolmaratoni joosta oli kergem kui arvasin. 

Tänaseks on jooksmisest saanud harjumus. Mõjub nagu meditatsioon ning kui kõike positiivset mis sellega seondub hakkaksin üles loetlema mõjuks see nagu TopShopi reklaam.

Soovin projektis osaleda, sest mõte päris enda treenerist ja meeskonnast tundub üle mõistuse äge!!!

Eesmärk: Joosta septembris maratoni ajaga 4 tundi. Liiga suur amps? Kindlasti!

Kadri hakkab Tallinna maratoniks valmistuma spordiseltsis Sparta.

Triinu Tints, 35

Eesmärk läbida Tallinna maratonil poolmaraton kiiremini kui 2:00:00

Minu esimene jooksuvõistlus oli 2019. aasta suurjooks ümber Viljandi järve (12 km) ajaga 1:21:27. Järgmisel, 2020. aastal osalesin Viljandi linnajooksul (10,5 km) ajaga 1:03:23. Sel, 2022. aastal jooksin ümber Viljandi järve ajaga 1:18:11 ja osalesin esimest ning kindlasti mitte viimast korda elus Tallinna maratonil, läbisin poolmaratoni (21,1 km) ajaga 2:09:50. Tallinnas finišijoont ületades olin üllatunud, olin arvanud, et lõppaeg tuleb 2:30 kanti, aga jooksin 20 minutit oodatust ja loodetust kiiremini.

Minu spordialane taust on peaaegu olematu, koolis käies olin füüsiliselt saamatu, vihkasin kehalise kasvatuse tundi. Mäletan, et üheksandas klassis, kui igas tunnis rahvastepalli mängiti, palusin õpetajat, et lubagu ta mul minna ümber staadioni jooksma. See mulle meeldis ja sobis.

2020. aasta alguses, covidist tingitud eriolukorra ajal olin erinevatel põhjustel vaimselt keerulises kohas. Mu abikaasa ütles mulle, et nii ei saa, et ma pean minema välja ja ennast liigutama. Kuulasin ta sõna ja alates 1. aprillist 2020 hakkasin iga päev õues jooksmas käima, mõnel juhul ka kõndimas, kui keha aktiivse viljatusravi katse tõttu joosta ei lubanud.

Kuni tänaseni olen püüdnud end regulaarselt liigutada, siiski mõningaste kiirest töötempost või tervisest tulenevate pausidega mu harjumuses. Näiteks sel suvel, alates 1. juulist kuni 31. septembrini käisin iga jumala päev õues liikumas, kas siis kõndimas või jooksmas, olenevalt tujust ja tunnetest. Kusjuures looduse muutumise nägemine läbi aastaaegade vaheldumise on selle ettevõtmise üks kõige ägedamaid külgi. Ma rakendan oma õuetiirudel praktikat, et teen millestki, mis mulle silma hakkab, ühe pildi. Sellega treenin ühtlasi oma märkamise ja hetkes olemise oskust. 

Meie vaim ja keha on omavahel seotud ning moodustavad terviku, mistõttu on eluraskustega toimetulekul ja ka muidu, igapäevaselt oluline hoolitseda oma füüsilise tervise eest. Hea füüsiline tervis toetab emotsionaalset toimetulekut. Liikumine ja värske õhk aitavad kehal toota aineid, endorfiine ja serotoniine, mis meid rahustavad, jõudu annavad ja heaolutunnet tekitavad. Ka depressiooni-alastes uuringutes on tulnud välja, et füüsiline tegevus avaldab positiivset mõju meie psüühikale, 20 minutit mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust päevas aitab vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid. Füüsiline aktiivsus väsitab füüsilist keha, mis peaks omakorda mõjuma hästi näiteks unehäirete korral.

Liikumine, olgu selleks siis kõndimine või jooksmine, annab mulle jõudu, puhastab mind ning aitab mõtteid korrastada, avaldab head mõju nii minu kehale kui vaimule. On üks ütlus: „Kui otsite loovaid mõtteid, minge jalutama. Inglid sosistavad jalutajaile kõrva“. Ka Hippokrates on öelnud, et kõndimine on inimesele parim ravim.

Ma olen enda kohta öelnud, et ma olen naine, kes armastab kleite, kokteile ja kooke ning kogub kraade ja kilomeetreid.

Triinu hakkab Tallinna maratoniks valmistuma spordiklubis Jooksupartner.

Tõnis Tõnström, 33

Eesmärk läbida Tallinna maraton alla 3:30:00

Parimad tulemused. 10 km ei ole võistlustingimustes läbinud, 21,1 km 1:38:52 (2022), 42.2 km 3:43:26 (2022).

Suure aja oma elust olen mänginud korvpalli. Kuuendas klassis alanud korvpallitreeningutele eelnes umbes neli aastat aktiivset osalemist jalgpallitreeningutel. Korvpalli olen mänginud Eesti meistrivõistluste noorteklassidest kuni täiskasvanute II ja I liigani välja. Suurim õnnestumine sel alal pärineb aastast 2016, mil mul õnnestus Paide Viking Window meeskonnaga võita korvpalli I liiga.

Tõtt öelda olen oma elu jooksul jooksnud palju – seda aga suuresti ühe korvpallirõnga alt teise alla. Seejuures on olnud minu kõrval treeneri näol alati keegi, kes ütleb mida ja kuidas tuleb teha. Korvpalliväljaku piiridest väljaspool toimuva jooksmiseni jõudes avastasin end ühtäkki ilma igasuguse toeta ning tõdesin, et treenimine on nauditavam, kui keegi on nõu ja jõuga abiks.

Jooksusporti hakkasin tihedamini harrastama kaks aastat tagasi, võistleda pole aga seejuures ülemäära palju tihanud. Esimest korda astusin võistlustulle 2021. aastal Keilas ja seda Heavy Metal Ultra jooksuvõistlusel, kus ma läbisin 15 tunniga 100,5 km.

Esimese pool- ja täispika maratoni jooksin võistlustingimustes alles sel aastal vastavalt Tallinnas ja Tartus. Minu suureks sooviks on maratonirajal jalg valgeks saada ka kodulinnas Tallinnas. Teha seda projekti „Eesmärgiks Tallinna maraton“ raames oleks seda erilisem.

Sportida olen tahtnud alati nii, et toimuks areng ja et tunne oleks seejuures tugev ning võistlusareenile astudes saaksin anda endast maksimumi, mitte minna n-ö asja lihtsalt ära tegema. Kuidas aga jõuda Tallinna 2023.a maratonile tugevama, tervema ja teadlikuma jooksjana? Siin võikski suureks abiks olla projekt „Eesmärgiks Tallinna maraton“, milles kaasa löömine oleks kahtlemata suurepärane võimalus, et viia ennast Eesti tipptreenerite käe läbi kurssi jooksumaailma telgitaguste ja treeningmeetoditega. Olen avatud kõikidele näpunäidetele, sest tahan loota, et targalt treenides on mul parimad jooksuaastad alles ees. Spordiinnu raugemist ei saa ma seejuures lubada, sest vahepeal spordist võõrdununa tõdesin üsna ruttu, et see toimib minu jaoks suuresti kui antidepressant. Läbi fotokaamera silma olen jooksjaid alati imetlenud, aga olla üks nende hulgast on kordades erilisem tunne.

Aktiivne eluviis on äärmiselt oluline, nii kehale kui ka vaimule. Keha ja vaimu võivad joostes turgutada erinevate elu- ja spordivaldkondade inimesed. Mina olen selle heaks tõestuseks. Samuti sobib minu näide imehästi ilmestama ühe tuntud maratoonari mõtet, et jooksuspordiga tegeledes ei saa läbi pelgalt guugeldamisega, vaid tuleks nõu küsida selle ala treeneritelt.

Tõnis hakkab Tallinna maratoniks valmistuma spordiklubis Jooksupartner.