Marathon100 korraldataval projektil “Eesmärgiks Tallinna maraton” täitub tänavu 10 aastat. Nende aastate jooksul oleme näinud nii palju toredaid jooksjaid, kes on motiveeritud, valmis tööd tegema ja pingutama ning oma kogemustest teistele rääkima.

Ent ükski asi selles projektis pole raskem, kui nendest toredatest jooksjatest tiimi valimine. Kõik hääletusvooru valitud jooksjad oleks väärinud kohta selles projektis. Kõik olid niii toredad, kõigil olid oma sihid ja eesmärgid ning kõik olid valmis vaeva nägema.

Õnneks tulevad meile valiku tegemisel appi teised jooksjad. Veebihääletus näitab kui oluline iga kandidaadi jaoks see projekt on. Laupäeval lõppenud veebihääletuse käigus anti jooksjatele enam kui 5000 häält! Loomulikult, oli ka neid hääli, mis tulid samast arvutist või samast mobiilist. Peale topelthäälte kustutamist jäi siiski järgi müstiliselt suur häälte arv – enam kui 4500.

Ent ilma pikema sissejuhatuseta: teie ees on 10nda Eesmärgiks Tallinna maraton projekti tänavune tiim.

Klubi FB Jooksmine

Jegor Sevastjanov, 38

Eesmärgiks maraton (2.59)

Jooksen 1,5 aastat, paremad tulemused:

42.2км - 3:24:12 (ainuke tulemus)

21.1км - 1:28:54

10км - 0:40:15

Kas te teate, mis on kirg?

Selliseks kireks minu jaoks sai jooksmine.

Need 1,5 aastat, millega ma olen jooksmisega tegelenud, on mu elu muutus erksamaks, huvitavamaks ja põnevamaks!

Mul on tekkinud suurepärased uued jooksusõbrad.

Minu jooksusemud ütlevad, et ma olen väga kirglik. Ma süvenen täielikult oma kire sisse. Armastan olla tähelepanu keskpunktis (olen harrastusnäitleja, foto- ja aktimodell). Mulle tundub, et on raske leida paremat meeskonnaliikme sellele projektile, kui mina.

"Eesmärgiks Tallinna maraton 2024" saab osaks mu elust, ja ma näitan oma eeskuju kaudu, kuidas hakates jooksma isegi 36-aastaselt, on võimalik saavutada häid tulemusi.

Katrin Männimets-Sevastjanov, 30

Eesmärgiks poolmaraton (2.00)

21km (ainuke tulemus) 2:15:32 (september 2023)

Võib-olla enamus inimestest mainib seda, et tema elu ei olnud kunagi eriti spordiga seotud. Aga nii see paraku on. Koolis oli mul "5" kehalise kasvatuse eest, kuid võistlustele ei kutsutud :) Lapsepõlves ja noorukina ei tegelenud ma spordialadega.

Kuigi üks põhjus spordist viilida mul siiski oli, nimelt 13aastaselt mul leiti üks krooniline sisehaigus, mida ei ole võimalik täielikult välja ravida. See tõi mu ellu tõsiseid muutuseid sisse. Kaheksa aastat tagasi selle sama haiguse tõttu tehti mulle operatsioon. Kaks viimast nädalat enne operatsiooni veetsin voodis valu ja jõuetuse tõttu.

Ent ma kunagi ei haletsenud ennast. Vaatamata kõikidele asjaoludele ma lõpetasin kooli kuldmedaliga, lõpetasin ülikooli (üritan seda nüüd teist korda teha :). Kui ma näen sihti ja tahan sinnani jõuda ma teen kõik võimalikku selleks. Kolm aastat tagasi seadsin endale eesmärgi: "TAHAN OSATA JOOSTA". Tundub, et mul tuleb ka midagi välja :)

Kolm aastat tagasi hakkasin alguses saalis jooksuraja peal jooksma/kõndima. Märtsis 2022 julgesin esimest korda õues joosta, kui valmistusin Mai jooksuks. Ja nii see asi hakkas tasakesi edasi minema. Huvitav on see, et varsti minuga liitus mu mees, kes samuti pole varem jooksmisega tegelenud. Siis hakkasime koos erinevaid jooksukavasid uurima ja kahekesi jooksma.

Praegu jooksmine aitab mul stressiga toime tulla ja raskeid päevi üle elada, pakub naudingut ja aega iseenda jaoks, annab võimalust oma arengut näha ja olla enda üle uhke ning käivitab kõiki neid õnnehormoone minu sees!

Oma eeskujuga tahan teistelegi näidata, et jooksmine muudab inimese elu paremaks ja kõik on võimalik!

Marathon100: Esimest korda osaleb projektis abielupaar, mis oli ka korraldaja jaoks ootamatu. Ent käesolev projekt on üdini demokraatlik ehk me ei lase sellest ennast häirida ja loodetavasti saavad ka klubis FB Jooksmine Tallinna maratoniks valmistuvad Jegor ja Katrin sellest üksnes tuge!

Spordiklubi Jooksupartner

Daisi Rist, 31

Eesmärgiks maraton (3.30)

Olen tegelenud jalgrattaspordiga (maantee, maastik, trekk) peaaegu terve elu. Ainult võistlusspordiga ei ole viimasel viiel aastal aktiivselt tegelenud. Enne seda olen võitnud mitmeid Eesti meistri tiitleid erinevates vanuseklassides, võistelnud Belgia amatöörnaiskonnas ning esindanud Eestit tiitlivõistlustel.

Eelmisel aastal avastasin enda jaoks lapsepõlves korra lahvatanud kire jooksmise vastu, mis pakkus uusi väljakutseid igapäevaellu. Eelkõige tekkis soov oma aegasid parandada ehk võistlus käib pigem iseendaga. Esimeseks eesmärgiks tuli Ironman Tallinn 70.3 tiimis jooksjana osalemine, kus panin endale sihiks poolmaratoni aja 1:50. Selleks treenimine oli minu jaoks väga motiveeriv ning tulemuseks oli 1:42 (tempo 4:47 min/km). Nautisin väga teekonda ning taas enda piiride avastamist ja nihutamist. Kuna jooksmine hakkas järjest rohkem meeldima, siis võistlesin aasta lõpus veel mõnel võistlusel:

*Tartu linnamaraton: 43:59, 10 km, kiirus 4:22 min/km

*Vooremäe Trailhunt: 2:45:18, 27 km, kiirus 6:08 min/km

*Jõgeva jõulujooks: 45:02,1, 10 km, kiirus 4:30 min/km

Hetkel võtab suure osa treeningmahust jõusaalis rühmatreeningutes osalemine ning väiksemal määral jooksutreeningud. Olen aru saanud, kui oluline on vastupidavustreeningute kõrvalt tugevdada ka kerelihaseid ja tegelikult üleüldiselt kõiki lihaseid. Suuremad vigastused õnneks puuduvad, kuid mul on olnud peale treeninguid kergeid lihasvalusid, mida olen suutnud leevendada jooksutehnika parendamisega ja jõusaalitreeningutega.

Soovin selles projektis osaleda, et saavutada oma elu esimesel maratonil maksimaalne tulemus vastava ettevalmistusega koostöös treeneriga. Minu jaoks oleks see uus kogemus, kuna jalgrattaspordiga tegeledes ei olnud mul konkreetset treeningplaani.

Minu teekonda oleks teistel põnev jälgida, sest olen oma tegemistes väga sihikindel ja järjepidev - kui olen endale midagi eesmärgiks seadnud, püüdlen selle poole südamega. Samuti annaks see võimaluse teistel jälgida, mida oleks võimalik plaani järgi treenides saavutada ja millised katsumused sellega seoses ees ootaksid, kui puuduvad vabandused ning tuleb ennast pidevalt ületada. Samuti meeldib mulle väga jäädvustada hetki, mida on tulevikus hea meenutada ning seeläbi motiveerida spordiga mitte nii aktiivselt tegelevaid inimesi uusi väljakutseid vastu võtma. Näiteks muutis eelmise aasta Tartu linnamaratoni minu jaoks palju erilisemaks asjaolu, et motiveerisin oma eeskujuga starti tulema kolleegi, kes polnud varajasemalt kunagi jooksuvõistlusel käinud!

Kristjan Pihl, 33

Eesmärgiks maraton (3.45)

Ma pole kunagi olnud mingi tõsine spordimees, aga rattasõit ja tervisejooks on olnud minu jaoks tore vaheldus, et igapäevasest rutiinist välja tulla ja akusid laadida. Minu töö ajakirjanikuna eeldab suurt pingetaluvust ja vaimses mõttes vormis olemist. Õhtuti tunnike jooksurajal pingutamine on üks parimaid viise, kuidas end päevategemistest välja lülitada ja lõõgastuda.

Olen elu jooksul läbinud kaks täispikka maratoni ja peotäie lühemaid jookse. Elu suurim sportlik väljakutse oli mullune Tallinn Ironmani poolpikk distants, mis algas üllatavalt korraliku ujumisega, jätkus suurepärase jalgrattasõiduga, aga lõppes täieliku krahhiga jooksurajal. Tulemuseks 6 tundi ja 20 minutit - mis pole kahekuuse treeningu järel üldse paha tulemus, aga valmistas siiski teatava pettumuse, et ma ei suutnud lõpuni välja endast viimast anda. Seda enam, et jooksmine on mulle alati loomupärane spordiala.

Sel võistlustel sain esimest korda harjutada päris treeningkava järgi ja tundsin omal nahal, kui oluline on pikk ja mõtestatud ettevalmistus. Seni olen harjutanud üksnes oma talupojatarkusest, mistõttu pole mulle võõras tunne, mida iga algaja ühel hetkel kogeb: kas ma ikka liigun õiges suunas? Ega ma midagi valesti ei tee? Äkki peaks rohkem pingutama või hoopis ühe päeva puhkama? Mida aeg edasi, seda enam tunnen, et “klaaslagi” on ees. Tunnen, et suudaksin ja tahaksin kiiremini joosta, aga järgmise käigu tegemiseks oleks vaja kogenud treeneri nõu ja abi.

Otsustasin kandideerida Tallinna maratoniks ettevalmistujate tiimi, et teha oma elu parim maratonijooks, koguda uusi teadmisi ja tekitada harjumusi, mis jäävad loodetavasti minuga kogu eluks. Loodan, et osutun valituks ja saan oma kogemusi teiste omasugustega jagada.

Kohtumiseni jooksurajal!

Marathon100: Mida nõuab muutus ratturist jooksjaks? Nii rattasport kui jooksmine on küll vastupidavusalad, kuid neid, kes oleks korraga mõlemal alal edukad, on vähe. Seetõttu on huvitav jälgida Daisi teekonda ratturist jooksjaks. Sama huvitav on jälgida Kristjani, kui teleajakirjaniku maratoni teekonda. Teaduspõhises saates “Maailma kõige tervem rahvas” on Kristjan põnevalt selgeks teinud selle, mida tuleb muuta. Sama põnev on järgmiste kuude jooksul jälgida muutust Kristjanis.

Spordiselts Sparta

Elis Kaurson, 40

Eesmärgiks esimene maraton (4.00)

Sina saad aidata täita minu unistuse! Sinu hääl muudab minu elu!

Minu nimi on Elis ja tema nimi on Brita. Temake on imearmas tüdruk, kellel paraku on diagnoositud geenirike, mistõttu laps vajab 24/7 tuge - abi liikumisel, toitmisel, hügieenitoimingutel jne.

Minu elu on mõneti keerulisem seetõttu kui võibolla keskmistel Harju pereemadel. Kui teised làhevad peale tööpäeva koju puhkama, näiteks diivanile telekat vaatama, siis minul algab teine tööpäev - hoolitseda lapse eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda pakkudes talle armastust, hoolitsust ja arenemistvōimaldavat keskkonda.

Seetõttu on sport minu jaoks eksistentsiaalne. Ilma selleta ei saaks ma elus hakkama, sest spordist saadud emotsioonid kogun oma südamesse ja need toetavad ning kannavad mind rasketel hetkedel. Mida raskemini on emotsioonid minuni rajal tulnud, seda tugevamana ja enesekindlamana tunnen end teistes rollides.

Olen läbinud kahel korral Ironman 70.3 triatloni, osalenud täispikal maastikuratta maratonil ning juba 18. veebruaril lähen teist korda täispikale suusamaratonile.

Paljude jaoks olen arusaamatu ja nad peavad mind hulluks kuuldes mu spordiseiklustest. Minu jaoks on aga sport miski, mis aitab mulle määratud koormaga hakkama saada.

42-kilomeetrine jooksumaraton on aga miski, mille ees mul on sügav aukartus. Üks asi on teha triatloni, kus saad lihasgruppe vahetada, või suusa-ja rattamaraton, kus saad abivahendil kulgeda. Teine asi aga on sootuks see, kui pead seda tegema läbi otsast lõpuni ületades end vaimselt ja loomulikult mõistagi füüsiliselt.

See Marathon100 väljakutse annab võimaluste tipptreenerite juhendamisel, arstide pilgu all  ja sponsorite toel täita oma suur unistus - minna täispikale jooksumaratonile  ja tõetada, et inimpiirid on edasinihutamiseks. Ka siis, kui elu annab kanda raske ankru.

Vaatamata raskustele olen ma ikkagi õnnelik, elujõust pakatav ja rõõmsameelne optimist ning loodan väga Sinu hääle toel võita Marathon100 konkurss, et päike mu sees ei kustuks ja jaksaksin, tahaksin, suudaksin olla parem mina iseendale ja seeläbi oma tütrele Britale!

Kertu Rand, 27

Eesmärgiks esimene maraton (4.00)

Parimad tulemused: 10km 0:48:50.2 (2023),

Soovin osaleda projektis Tallinna Maraton 2024, sest tahan näidata, et igal inimesel on võimalik maratoni joosta olenemata sellest, kas ta elab Tallinnas, Eesti väikseimas maakonnas või kasvõi Eesti väikseimas külas.  Kui jalad kannavad ja jooksutossud on võimalik osta ei tohiks olla vabandusi jooksmiseks vōi väljas liikumiseks. Elades ise Eesti suuruselt teisel saarel, olen just sobiv inimene seda tõestama, et jooksmine ei ole privileeg, vaid võimalus, mis on kättesaadav kõigile, kes on valmis panustama oma aega ja vaeva.

Minu jaoks pole oluline ainult lõpp-punkt, vaid ka teekond sinna. Maraton ei ole vaid spordiala, vaid ka elustiil ja võimalus enda piire nihutada ning eneseületuse kaudu kasvada.

Olen kindel, et minu osalus selles projektis innustab teisi astuma samme tervislikuma ja aktiivsema elu suunas ning võib-olla isegi panna aluse uutele unistustele ja eesmärkidele.

Marathon100: Geenirikkega lapse kasvatamine pakub emotsioone, millest teavad ainult need inimesed, kes sellise väljakutse ees on seisnud. Mured ja rõõmud käsikäes bürokraatiamasinaga tekitavad tunde, et tegemist on miski paralleeluniversumiga. Sellises olukorras on liikumine pinge maandamisel ülimalt oluline, võimalus kaduda korraks jooksuradadele annab nii vajalikku energiat. Kas ja kuidas Elis nende kahe maailma ühitamisega toime tuleb, näeme juba peatselt.

Aeg-ajalt tundub, et väljaspoolt Tallinna, näiteks Hiiumaal, elamine on samasugune erivajadus. Ent teisest küljest jätab sealsed inimesed täiesti külmaks Liivalaia tänava kiiruspiirangu langetamine või parkimistasude tõus. Kas ja kuidas Kertu kaugel saarel elades sportlike väljakutsetega toime tuleb, näeme juba peatselt. Seda, et tal motivatsiooni jagub, näitasid juba Kertule veebihääletusel antud hääled – tegemist oli ühe kõigi aegade suurima häältesaagiga projektis Eesmärgiks Tallinna maraton.

Sellest, mis nüüd saab edasi, saad sa peatselt juba Marathon100 veergudelt lugeda. Ent õue vaadates on näha, et kevad on juba kohe-kohe kohal ehk viimane aeg on kapist oma jooksusussid üles otsida ning mõnele toredale jooksuüritusele end kirja panna.

Eesmärgiks Tallinna maraton 2024 alustab!