Eesmärgiks Tallinna maraton jooksjate tiim kohtus esimesel ühistreeningul märtsi lõpus, mil ilmad veel kevadisi üllatusi pakkusid. Üllatuse pakkus ka treeningu algus, mil selgus, et Tallinna spordihallis ei oodanudki jooksjaid spordiklubi treener. Ent ega treening treeneri puudumisel pidamata jää, mistõttu võtsidki Tallinna maratoniks valmistuvad jooksjad kaaslaste juhendamise enda peale.

Ühiselt joosti soojaks ning näidati ette erinevaid võimlemisharjutusi, misjärel jätkati juba treeningu eesmärgiks olnud jooksuharjutuste sooritamisega.

„Esimesel ühistreeningul oli tore näha kõiki projektis osalejaid ning viia projekti kandideerimisel olnud tekst kokku inimese endaga, kuna Spartas toimunud testpäeval sai pigem tuttavaks samasse treeningrühma kandideerivate inimestega,“ kommenteeris esimest ühistreeningut Tallinna maratoniks valmistuv Daisi. „Ühistreening möödus väga meeleolukalt ja kiiresti ning tore oli kuulda teiste projektis osalejate muljeid ning seniste treeningute lugusid (kellel mis stiilis fartlek treeningud kavas on). Treeningul ehmatas esialgu ära, kui ise pidi hakkama harjutusi ette näitama, aga mõne aja möödudes hakkasid meenuma ühistes grupitrennides tehtud harjutused ning kambakesi saime lõpuks kokku päris toreda kava.“

„No meil oli ikka mega mõnus vaib seal ühistrennis! Raske uskuda, et nägin neid inimesi esimest korda, kõik sujus nii hästi, täitsa stressivaba mõnus olemine,“ lisas teine tiimiliige Katrin. „Uskumatu, kui kiiresti trennis aeg lendas… No mis järelduse võib sellest teha? Valige õigeid inimesi trenni jaoks ja te ei märkagi, kui mõnusaks seal olemine muutub! Kõik trenni!“

Esimese treeningu teemaks oli jooksutehnika ja seda on kõige sobilikum lihvida just nimelt jooksuharjutustega. Jooksutehnika kohta on harrastajatel mitmeid eelarvamusi. Mõeldakse, et joosta tuleb pöial ja vältida üle kanna astumist. Samuti arvatakse, et on olemas üks ideaaltehnika, mille poole püüelda. Ent tegelikkuses on taas kord asjad palju lihtsamad, ei ole ühte ja ainsat viisi, kuidas joosta, kiiresti võib joosta erinevat moodi, nii pöial, kui üle kanna.

Samuti ei ole mõtet hakata teadlikult oma jooksutehnikat muutma, see võib teha hoopis karuteene, sest keha on harjunud ühtmoodi liikuma. Uued liigutused on harjumatud, võtavad hoopis rohkem energiat ning muudavad sind rajal aeglasemaks.

Teisisõnu, jooksutehnika trennides on eesmärgiks hoopis jooksu ökonoomsuse parandamine. Mida see tähendab? Jooksuharjutused on ju jooksu laadsed harjutused, välja on valitud konkreetsed jupid jooksuliigutusest, mida harjutustega lihvitakse. Harjutused annavad signaali lihaseid juhtivale närvisüsteemile, tugevdavad jalgu ning muudavad jooksuliigutused kergemaks. Viimane tähendabki jooksu ökonoomsuse paranemist, jooksuliigutuste energiakulu väheneb ning jalga maha pannes läheb see kiiremini pidurdusfaasist tõukesse.

Jooksuharjutusi on üksi tüütu teha, mistõttu neid tehaksegi rohkem ühistrennides.

Kokkuvõtteks, selleks, et saada kiiremaks jooksjaks pole ilmtingimata vaja rohkem joosta. Alustada võiks treeningute mitmekesistamisest ning lihtsate jooksuharjutuste lisamisest kavva.

Järgmine Eesmärgiks Tallinna maraton projekti ühistreening toimub 17.04, seda viib läbi Sparta jooksutreener Toomas Tarm ning teemaks on fartlek. Kui oled huvitatud treeningul osalemisest, kirjuta run@marathon100.com.

Fotod: Mallor Malmre.