2020.a. jäid mitmed liikumisüritused koroonakriisist tingituna ära või toimusid virtuaalselt. 2021.a. rakendati koroona leviku takistamiseks mitmeid piiranguid, mistõttu liikumisüritused küll toimusid, kuid sageli vähendatud programmiga. 2022.a. oli seega üle kolme aasta esimene, mil rahvajooksude korraldamist ei reguleeritud rangete piirangute ja nõuetega.

Liikumisharrastajad suhtusid normaalsusesse naasmisse positiivselt: 2022.a. panid Eesti jooksu- ja kõnniüritused liikuma pea 50 000 inimest, kellest 36 700 osales ajavõtuga ja 4500 ajavõtuta üritustel ning ligi 10 000 lastejooksudel.

Kõikidest ajavõtuga jooksu- ja kõnniüritustel osalenutest oli 11 900 ehk kolmandik täiesti uusi liikujaid ehk selliseid inimesi, kes polnud kunagi varem ühelgi rahvajooksul osalenud.

Rahvajooksudel osalevate täisealiste eestlaste arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 23% ehk ligi veerandi võrra, pea sama suure hüppe tegid osaluskorrad.

Rahvajooksudeajavõtuga jooksu- ja kõnnidistantsidel osalevate täiesealiste eestlaste ja nende osavõtukordade arv.

Koroonakriisi mõju liikumisüritustest osavõtule on olnud vaatamata sellele märkimisväärne. Liikumisürituste osavõtunumbrid olid mullu 2014.a. tasemel ning rahvajooksudel osalemine oli 2022.a. ligi 40% võrra väiksem võrrelduna kriisieelse 2019.aastaga.

Avafoto: Ardo Säks