Marathon100 on tegutsenud 11 aastat ehk täpselt nii pikk on Eesti jooksutulemuste ajalugu Eesti suurimas harrastusspordiveebis. Oleme talletanud Eesti jooksutulemusi käesoleva sajandi teise kümnendi algusest saati. Kõike hõlmav jooksuvõistluste ajaloo talletamine võimaldab heita pilgu ka jooksuvõistluste osavõtutrendidele.

Käesoleva sajandi teine kümme oli liikumisharrastuse kuldaeg. Tavalised inimesed leidsid aktiivse liikumise võlu, harrastussportlaste arv kasvas ning rahvajooksude osavõtt samuti. Eesti sajandal sünniaastal, 2018.a. teatasid mitmed rahvaspordiüritused rekordilistest osavõtuarvudest.

Nii võttis 2018.a. Eesti rahvajooksudest osa 28 000 harrastussportlast (vanuses 15+). Koroonakriisi esimesel aastal, 2020.a. langes jooksuvõistlustel osalevate eestlaste arv 20 600ni. Paraku jätkus langus ka 2021.a., mil jooksuvõistlustest võttis osa 19 600 siinset elanikku. Väike täpsustus: jooksjate arv on loomulikult palju suurem, kuna nimetatud arv sisaldab vaid täiskasvanud jooksjaid ning rahvajooksude osavõtjaid.

Tegemist on väiksema numbriga alates aastast 2011 ehk teisisõnu, jooksuvõistlustel osalemine on langenud kümne aasta tagusele tasemele.

Languse põhjuseid pole vaja kaugelt otsida, kolm peamist põhjust on koroona, koroona ja koroona.

Absoluutarvude vähenemise kõrval teevad nukraks osavõtjaskonnas vanuseliselt toimuvad trendid. Nimelt on keskealiste jooksjate (vanuses 35+) osavõtt langenud vaid 10%, kuid noorte osavõtt ligi 50% võrra. Kõige rohkem on vähenenud jooksuvõistlustest osavõtt vanuserühmades 15-19 ja 20-29.

Kas ja kui palju on muutunud noorte liikumisharjumused, näitavad juba lähemad aastad.

Ent lõpetame siiski positiivselt: mitmete kevadiste jooksuürituste registreerimine on kriisieelsel tasemel, mullusest 20-30% võrra ees. Ehk teisisõnu: jooksjad on võistlustele naasmas, vana arm läks lihtsalt natuke rooste!