Eesti vanim jooksumaraton jõudis 50nda toimumiskorrani
Esimene Vändra maraton toimus 1956.a. ning mitmeid aastaid selgitati seal ka selle distantsi Eesti meistreid. Majanduslikel põhjustel jäi 1994.a. Vändra maraton, mis kandis järjekorranumbrit 39, ajutiselt viimaseks. Võistluse korraldamine seiskus ligemale kahekümneks aastaks, kuni selle võistluse varem ka võitnud Joel Tintsi eestvedamisel 2013.a. legendaarne üritus taastati. Laupäeval, 29. aprillil jõudis Eesi vanim, Vändra jooksumaraton, 50nda toimumiskorrani.
Traditsioonidele kohaselt selgitati loomulikult välja ka võitjad ning varemgi väga rahvusvahelise osavõtjaskonnaga Vändra maratoni põhidistantsi võit läks selgi korral piiri taha. Maratoni võitis sagedasti Eestis võistlev lätlane Valdis Nilovs suurepärase ajaga 2.44.51.
Teise koha pälvis kiireim eestlane Allan-Peeter Jaaska (Koidu SK), kelle tulemuseks fikseeriti samuti väga hea 3.05.40. Kolmanda koha sai Vahur Luik (3.12.23).
Kiireim naismaratoonar oli üldarvestuses väga kõrge, viienda koha saanud Julia Rakitina, kes finišeeris uue isikliku rekordiga 3.19.08.
Naistest pälvis teise koha Annely Saar (Sparta), kelle tulemus 3.40.22 märgib samuti jooksja uut isiklikku rekordit.
Naiste kolmas koht läks samuti Lätti, selle teenis Kristine Zvingevica Kalnina.
Maratonis tuleb kindlasti ära märkida vaid 11aastase Rootsi spordipoisi Ian Taravoshi tulemus. Ian on selgelt kõige noorem jooksja, kes 42 km pikkuse distantsi läbis ning ta tegi seda läbides distantsi väga ühtlases tempos ja möödudes distantsi teises pooles mitmetest kaasvõistlejatest. Nii saalihoki kui kergejõustikuga tegelenud Taravosh ületas lõpujoone ajaga 3.55.12 ning oleks peaaegu kätte saanud ka oma 39aastase isa Larsi, kes jõudis finišisse vaid 1,5 minutit varem.
Poolmaratonis liikusid mitmed jooksjad samuti kiiremini, kui kunagi varem, suhteliselt ideaalilähedane ilm ja lauge Vändra rada lõid selleks väga head eeldused. Poolmaratoni võitis uue isikliku rekordi 1.11.54 püstitanud Aleksandr Kuleshov (Treeningpartner). Teise koha pälvis Kaupo Uuetoa (Jooksupartner), tulemuseks 1.14.52 ning kolmanda Hendrik Olde (Sparta, 1.23.24).
Naistest püstitasid uue isikliku rekordi esimesed kaks lõpetajat. Poolmaratoni parim oli tulemusega 1.28.21 tänavu juba mitmeid ilusaid starte teinud Anneli Ratassepp (headinimesed). Vaid mõnekümne sekundiga kaotas talle samuti oma isiklikku rekordit parandanud Lilian Jõesaar (1.28.56). Kolmanda koha noppis Annika Roosleht (Treeningpartner, 1.43.14).
Suurepärase saavutusega sai hakkama ka naistest kuuenda koha pälvinud Esmeralda Lille, kes püstitas tulemusega 1.55.51 vanuseklassi N70-74 uue Eesti tippmargi. Loomulikult, ka senine rekord, lisaks veel 13 selle vanuseklassi kiireimat tulemust kuulusid seni Esmeraldale.
16 km distantsil moodustasid esikolmiku Andres Kasemets, Risto Väljak ja Märt Lääts, naistest said pjedestaalile Krista Elmet, Anita Hohlov ja Kati Kiipsaar.
8 km distantsi võitsid Enari Tõnström ja Anu Piiroja.
Kokku sai neljal võistlusdistantsil Vändras tulemuse kirja 149 jooksjat, neile lisandusid staadionil toimunud lastejooksudel osalenud noored jooksjad.
Kõiki Vändra maratoni tulemusi vaata Marathon100 veebist siit:
Kui sa osalesid Vändra maratonil, palun anna ka tagasisidet võistluse kohta. Osavõtjate tagasiside põhjal selgitatakse 2023.a. parimad jooksuüritused. Tagasisidet saad anda käesoleva artikli lõpus toodud ankeedis. Tagasisidet saad anda kuni reedeni, 5. maini.
Võistluse ajavõtuteenus Nelson Timing
Loetumad uudised
