Eliud Kipchoge tegi Monza vormelirajal maratoniajalugu, 2 tunni piir jäi ülinapilt alistamata
Nike Sub2 projekt päädis täna hommikul Itaalias, Monza vormelirajal Suure Finaaliga, kui kolm maailma tippjooksjat ründasid maratonis kahe tunni piiri. 32-aastane Keenia jooksja Eliud Kipchoge, Londoni maratoni ning olümpiamängude võitja püsis kolmikust ainsana rekordgraafikus, kuid lõpuks jäi ihaldatud piirist siiski napilt vajaka. Kipchoge lõpetas tulemuse 2.00.24, maratoni ametlik maailmarekord on hetkel 2.02.57. Teised jooksjad olid täna Lelisa Desisa Etioopiast ja Zersenay Tadese Eritreast.
Eliud Kipchoge oli veel 5-6km enne lõppu graafikus jäädes kahe tunni piirist maha vaid 15-16 sekundiga, ent maratoonar ei suutnud viimastel kilomeetritel kiirendada ning lõpptulemus jäi 2 tunni piirist 24 sekundi kaugusele. Senine maailmarekord löödi samas enam kui kahe ja poole minutiga, kuigi – Monza ringrajal joostud tulemus ei kvalifitseeru ametlikuks maailmarekordiks.
Vaatamata sellele, et maagiline piir jäi (sel korral) alistamata, tegi Kipchoge maratoniajalugu. Nike Sub2 projekti jälginud spetsialistid jäid eesmärkide saavutamise realistlikkuse osas väga skeptiliseks, ilmselt suutnud projekti seiranud inimesed uskuda, et 42,2km pikkune distants suudetakse läbida 3 minutit kiiremini kui kunagi varem. Ent tänasest on Eliud Kipchoge kiireim inimene, kes eales maratoni jooksnud on.
Nike Sub2 projekt käivitati mitu aastat tagasi ning tegemist oli väga mahuka ettevõtmisega. See, et võistlus toimus Monza ringrajal on sümboolne, kuna tegemist oli tõelise meeskonnatööga. Kahe tunnise jooksu ajal aitasid Kipchoge't ja ülejäänud kahte jooksjat 18 tempomeistrit, kes väga sujuvalt üksteist iga 4,8km järel asendasid. Tempomeistrid aitasid Kipchoge'l püsida rekordgraafikus viimaste ringideni, kui tavamaratonidel astuvad samas rollis jooksjad rajalt maha märksa varem. Noolekujulises formatsioonis jooksnud tempomeistrid aitasid vähendada tuuletakistuse mõju.
Ka projekti jaoks välja töötatud varustus oli unikaalne ning lähtus kolme jooksja personaalsetest vajadustest ja mõõtudest. Jooksjad läbisid distantsi kompressioonpükstes, ka särgid olid tihedalt ümber keha. Jooksujalatsid personaliseeriti samuti ning Nike'i tootearendustiimile oli üllatuseks jooksjate tagasiside – sooviti küll kerget jalatsit, kuid sellist, mis pehmendaks asfaldil jooksmisel tekkivat põrutust. Jooksjatel oli võimalik mõjutada ka tossu kujundust – Kipchoge lasi jalatsi sisse lisada oma naise ja laste nimed.
Vaatamata sellele, et kahe tunni piir jäi sel korral püsima, tehti täna Monzas maratoniajalugu näidates, et inimvõimed on märksa kaugemal, kui me oleme seni arvanud. Ennustasid ju teoreetikud-statistikudki, et maratonis joostakse kahest tunnist kiiremini alles 2030.a. Ent – võib olla on neil ka õigus, kahest tunnist täna ju kiiremini ei joostud . . .