Sirgjoonejooks on üks uudseid võistlusformaate, mille pealtnäha lihtsa idee teostamine võib sõna otseses mõttes rappa viia. Sirgjoonejooks tähendab lihtsustatult võimalikult pika sirge joone läbimist looduses nii et kujuteldavast keskjoonest kaldutakse kõrvale maksimaalselt 100 meetrit mõlemale poole. 100 meetrit võib tunduda päris laia koridorina, kuid tegelikkuses võivad ette jääda nii jõed, karjäärid, kurjad koerad kui raba. Seetõttu on võistlustrassi planeerimine vähemalt sama oluline, kui sirgjoone läbimine.

Pühapäeval lõppesid esimesed Balti riikide (mitteametlikud) meistrivõistlused sirgjoonejooksus ning tulemused olid tiitlivõistlustele omaselt esmaklassilised. Koguni neli võistlejat läbis looduses enam kui 100 km pikkuse kriipsu.

136,3 km pikkuse sirgjoone läbis uue Eesti rekordi püstitanud Alexander Khalyapin. Parim lätlane oli üldarvestuses teise koha saavutanud Mārcis Bogdanovs (130,9 km, Läti rekord, all fotol). Kolmandana ületas maagilise tähise Andres Kaju (118,5 km, tema joon on ka avafotol) ning neljandana võistlust selle algfaasis juhtinud Hannes Veide (117,6 km).

Pikim naisvõistleja poolt tekitatud sirge oli Siiri Pildi 50,26 km pikkune joon.

Laurynas Remeika (fotol) püstitas omakorda Leedu rekordi (40,71 km).

Võistlus kujunes kohati üsna tasavägiseks, nii jäid Leedu võistlejate arvestuses teiseks tulnud Mindaugas Barzdėnas ja Aleksas Jesinas Remeikast maha vaid 340 meetriga.

Teist jooksuvõistlust, mille käigus langevad nii Eesti, Läti kui Leedu tippmargid, Marathon100 ei mäleta.

Kokku osales 9 päeva kestnud sirgjoonejooksu võistlustel 47 osavõtjat, lühimaks jooneks osutus 73 meetri pikkune kriips. Kõiki Balti matši tulemusi vaata Marathon100 andmebaasist SIIT.

Vaatamata sellele, et protokollis on võistluse toimumise kohaks märgitud Tallinn, läbiti sirgjooned loomulikult erinevates Eesti, Läti ja Leedu paikades.