Olen üks kuuest õnnelikust, kel õnnestus projekti „Eesmärgiks Tallinna maraton“ saada. Kui teised projektis osalejad on pigem juba kogenud jooksjad, siis ma esindan just seda alustavat jooksjat, kes on esimese jooksmisrõõmu leidnud (alates 2020. aasta aprillikuust olen jooksnud igakuiselt u 100 kilomeetrit) ja nüüd vajab tuge edaspidiseks teadlikuks treenimiseks.

Veidi üle kahe nädala treeningkavaga treenimist on möödas ning need on möödunud mõnusalt. Minu treeneriks on Kaupo Tiislär ja nagu ta ise ka kirjutas, siis alustame ikka rahulikult! Hetkel treenin 4 korda nädalas ja viiendaks korraks olen jätnud endale väga rahuliku rattasõidu. Treeningkavas on jooksuharjutused, drillid, rütmijooksud, taastav jooks, kerelihaste treeningud ja üks pikem jooks. Hetkel jääb pikem jooks küll distantsi puhul pigem mitte niivõrd pikaks, kuna aja ja pulsivahemiku piirangute tõttu ma pikemat distantsi lihtsalt ei jõua teha (hetkel plaanis 70 minutit ja pulss peab olema vahemikus 135-155).

See on ikka uskumatult raske, kui pead jooksma nii, et su pulss oleks näiteks vahemikus 140-150, kuna jalad tahavad tegelikult kiiremini joosta. Eriti vahva on see, kui oled jooksutiirul ja mõni teine jooksja jookseb sinust kaks korda kiiremini mööda. Jalad seepeale kohe tahavad järgi söösta, et ka näidata, et ma ka oskan veidi kiiremini joosta, aga õnneks mõistus ei luba. Tervitused siinkohal kõikidele Tallinnas Järve Terviseraja jooksjatele! :-) Samas see hetk, mil tajud erinevust jooksu järel, mil keskmine pulss on olnud kas 150 ringis või 170 ringis, on see, mis annab motivatsiooni ja ka kinnitust sellele, et madala pulsiga on ikka parem. Kui oled alustav jooksja ja muidu oled jooksnud kõrge pulsiga (näiteks 170), siis soovitan sul kasvõi ühe jooksu „ohverdada“ ja proovida seda teha nii, et pulss jääks vahemikku 140-150. Hiljem hinda enda enesetunnet võrreldes varasemate kiiremate jooksudega – võid mulle ka märku anda kuidas läks, olen väga agar jooksuteemal arutleja ja väga põnev on mul kuulda erinevaid kogemusi! :-) Kindlasti on siinkohal paslik soovitada ka koormustesti ja treeneri/spordiarstiga konsulteerimist, et paika saada enda pulsivahemikud ja üldine seis, aga ennekõike võiksid ehk taolise madala pulsiga jooksu testi teha.

Kui nüüd veel täiesti aus olla, siis hetkel ma veel seda pulsivahemikku ilma vahepealse kõndimiseta kuidagi ei suuda saavutada. Nüüd võiks kohe küsida, et kas sa Triin üldse jooksed siis või lihtsalt käid jalutamas ja kutsud seda jooksmiseks?! No õnneks see vahepealne kõndimine on pigem kiirem kõnd kui jalutamine ja ma siiralt loodan, et õige pea suudan pulssi piisavalt alla saada, et suudaksin terve aja joostes vajalikku pulssi hoida.

Kuna sellest nädalast võib teha ka õues ühistreeninguid, siis mul õnnestus ka esimesel FB Jooksmine treeningul osaleda. Ja no see oli hullumeelne! Pigem heas mõttes siis! Väga kihvt on suurema kambaga koos treenida ja seda treeneri pilgu all, kes saab näiteks jooksuharjutusi vajadusel ka korrigeerida ja mu tähelepanu vajalikele aspektidele pöörata. Näiteks tantsimisest olen harjunud pöida välja sirutama ja nüüd vaja ümber harjuda, kuna jooksu harjutustes on pigem olulisem mitte välja sirutatud päkk. Ühistrenn kestis 1,5 tundi ja minu jaoks oli see väga intensiivne, kuna teistega tempo hoidmiseks pidin ikka palju vaeva nägema. Samas usun, et see kõik on seda väärt, kuna aitab minu treenitusele ainult kaasa! :-)

Hetkel tundub minu eesmärk joosta alla 2h poolmaratoni veel väga kauge ja kättesaamatu, aga südamest loodan, et kõik need jooksmised ja harjutused on ikka asja eest ja varsti saan ka pulsi madalamaks ja tempo kiiremaks! Varasem maratoni ja poolmaratoni kogemus mul puudub, mistõttu selle aasta poolmaraton oleks minu jaoks just see esimene „päris“ jooksuvõistlus (kõiki muid lühemaid distantse olen teinud pigem mitte teadlikult ja „suva“ järgi, mistõttu ei arvesta neid enda jooksuvõistluste sekka). Igatahes hoian asjade käiguga kursis. Näeme jooksurajal!