Everesting on maailma raskeim ronimisväljakutse, kus tuleb ühe treeningu jooksul rattaga sõita, joosta, kõndida või suusatada sama palju tõusumeetreid, kui on Mount Everestil kõrgust – 8848 meetrit. 

Kuigi väljakutsele pandi alus alles hiljuti, 2012. aastal, siis selle juured ulatuvad kaugemale. Esimene teadaolev Everesting sooritati 1994. aastal, mil alpinist ja jalgrattur George Mallory treenis Mount Everesti vallutamiseks Austraalias Melbourne’i lähedal asuval Mt. Donna Buangil, kus sõitis rattaga kümme korda 1250 meetri kõrgusele ja alla tagasi. Mallory on seejuures Inglismaa alpinisti George Herbert Leigh Mallory lapselaps, kes koos Sandy Irvine’iga jäi Mount Everestil 1924. aastal kadunuks. 

Everestingu väljakutse sõnastas 2012. aastal Andy van Bergen, kes oli ühe oma raskeima treeningu järel jäänud kolleegide tähelepanuta. Peale 300 kilomeetri ja ligi 6000 tõusumeetri läbimist öeldi talle kontoris: „Äge. Aga mis sa veel nädalavahetusel tegid?“ Sel hetkel mõistis ta, et on vaja väljakutset, mis tähendaks midagi enamat, kui lihtsalt üks väga pikk trenn. Niimoodi sündiski Everesting. 

Reeglid on lihtsad

Tuleb välja valida lihtsalt üks tõus, mida läbida üles-alla seni kuni 8848 tõusumeetrit on täis. „Hall of Fame’i“ saavad nime kirja needki, kes on teinud veerand Everestingut (2212 tõusumeetrit) ja pool Everestingut (4424 tõusumeetrit). Everestingut on võimalik ka virtuaalselt teha. Edukaid väljakutse läbijaid on siiani 31740.

Mida silmas pidada Everestinguks valmistumisel?

Kuna tegemist on kehale väga suure väljakutsega, siis pole väheolulised ka tingimused, milles seda tehakse ehk väljavalitud mägi peaks soorituseks olema optimaalne. Selleks, et distants ei läheks ajaliselt liiga pikaks, on hea tõusunurk 8-11 % vahemikus. Seejuures on oluline, et rattal oleksid piisavalt kerged ülekanded, mis lubavad lihasjõudu rakendada natukene vähem, kompenseerides seda samal ajal optimaalse väntamissagedusega, et vähendada tekkivat lihasväsimust. Teine mõjutegur on tõusu pikkus, mis ideaalis võiks jääda 1.5-3 km kanti. See tähendab, et pingutuse osa (15-25 minutit) vaheldub puhkusega (laskumisega, 2-4 minutit) sellises vahekorras, et jällegi lubada kehal paremini väsimusega hakkama saada. Pingutus ise tehakse 100 % aeroobsetes tingimustes, võimalikult ühtlase pingutusega esimesest kuni viimase tõusuni. Spetsiifiliselt väljendudes peaks võimsust tõusul jääma aeroobse ja tempotsooni ülemineku ossa ehk sarnane täispika Ironmani rattasõidu intensiivsusega. See omakorda nõuab väga head vastupidavuse võimekust. 

Ratta seadistus, tõusu profiil ja ratturi võimekus peavad kokku mängima nii, et lubab väljakutse seljatada optimaalse pingutusega. Vähem olulised pole psühholoogiline ettevalmistus ning söömine ja joomine pingutuse ajal. Kui siia lisada veel ilmastikutingimused vihma või kuumuse näol, adume kiiresti, kui kompleksse ettevõtmisega meil tegemist on, et kõik õnnestuks. Kuid need, kes on selle kujutletava finišijoone ületanud, ütlevad, et see on seda väärt.

Everesting ja eestlased

Eestlastest on Everestingu sooritanud Priit Salumäe, Evgeni Nikolaevski, Alo Alunurm, Siim Vollmer, Juss Apivala, Karmen Reinpõld, Liisi Alamaa, Rain Seepõld, Olle Rõuk ja Tõnis Tali. 

Kohalikud teerajajad olid Priit Salumäe ja Evgeni Nikolaevski, kes 28. septembril 2018. aastal Hispaanias Kataloonias asuval Monistrol De Montserrati tõusul väntasid 16 tunni, 28 minuti ja 26 sekundiga 282,43 kilomeetrit ja 9032 tõusumeetrit. 6,6% kaldenurga tõusu sõideti üles-alla 16 korda (loe lähemalt Priit Salumäe blogist ja Evgeni Nikolaevski blogist).

Fotol: Priit Salumäe ja Evgeni Nikolaevski Everestingul.

Sama aasta oktoobris võttis Alo Alunurm ette koduse Suure Munamäe, millel sõitis üles-alla 192 korda. Kokku läks 15,8% tõusu alistamiseks 20 tundi, 38 minutit ja neli sekundit. Selle ajaga kogunes 166,87 kilomeetrit ja 10242 tõusumeetrit. Alo Everestingust loe lähemalt Postimehest.

Koroonaperioodil vajasid inimesed sportlikke väljakutseid ja nii võttis Evgeni Nikolaevski 2020. aasta aprillis Everestingu ette teist korda, sedapuhku virtuaalselt. Lõpliku tõuke andis tegelikult üleskutse osaleda virtuaalse Everestingu maailmarekordi tegemisel. Nii saigi Evgeni Nikolaevskist üks 208-st Everestingu tegijast kuupäevadel 10.-13. aprill ja uus maailmarekord oligi sündinud. Ühtlasi sai temast ka esimene eestlane, kes virtuaalmaailmas Everestingu sooritas. 12 tunni, 53 minuti ja 13 sekundi möödumisel oli tulemuseks 10 052 tõusumeetrit ja 253,68 kilomeetrit. Evgeni Nikolaevski muljeid ja Ringvaate tehtud saatelugu saab lugeda/vaadata tema blogist. 

Kuu aega hiljem tegi Everestingut Šveitsis elav eestlane Juss Apivala, kes valis omale 7,4% kaldenurgaga tõusu. 20 korda üles-alla ehk 10732 tõusumeetri kogumine võttis aega 14 tundi, 45 minutit ja 28 sekundit ja selle ajaga tuli sõita 278,19 kilomeetrit.

2020. aasta jääb veel meelde seepärast, et tollel augustil tegid esimeste eestlastena jalgsi Everestingu Rain Seepõld ja Olle Rõuk. Ultrajooksjad võtsid ette koduse Kiviõli tuhamäe, mille otsas tuli käia 125 korda. Seepõldil kulus 95 kilomeetri ja 10 732 tõusumeetri kogumiseks 19 tundi, 21 minutit ja 44 sekundit ning Rõukil 25 tundi, üheksa minutit ja 26 sekundit. Seepõldi ja Rõuki Everestingut kajastas põhjalikult Eesti Rahvusringhääling.

Fotol: Rain Seepõld on Everestingu lõpetanud, Olle Rõukil on veel 25 ringi minna. 

Eestlased on Everestingut sooritanud ka teisel pool maailma. 2021. aasta üheksanda jaanuari hommikul võttis Siim Vollmer ette 430-kilomeetrise teekonna, et 4,71% tõusul üles-alla tiirutada 94 korda. 9210 tõusumeetrit hiljem kirjutati temagi nimi väärikasse Kuulsuste Halli. 

Sama aasta augustis võttis oma teise Everestingu teekonna ette Alo Alunurm. Et väljakutsele veelgi vürtsi lisada, tõi ta Everestingu linna. Tegelikult suisa Eesti pealinna, Tallinna lauluväljakule. Esmalt tegi ta 13. augustil pool Everestingut ja seejärel 31. augustil terve Everestingu. Selleks, et Tallinna lauluväljakul saada kokku 9000 tõusumeetrit, tuli sealsel nõlval sõita edasi-tagasi 385 korda. Alo Alunurmel kulus selleks 15 tundi, 52 minutit ja 25 sekundit, kokku tuli 251,3 kilomeetrit. 

Evgeni Nikolaevskil tekkisid vahepeal aga juba uued ideed. Ta liitis kokku kolm erinevat väljakutset: virtuaalse Everestingu, Rapha500 ja 24 tundi järjest sõitmist. Peale jõule kolisidki nad koos Tõnis Taliga Pirita Hawaii Expressi poodi, kus üheskoos vändati 26 tundi, 25 minutit ja 18 sekundit, 541,21 kilomeetrit ja 13199 tõusumeetrit. Evgeni Nikolaevski sõnul tahtis ta lihtsalt saada pea tühjaks erinevatest probleemidest ja muredest, mis tal õnnestuski. Samuti tõestada endale, et ta suudab ja treenida enda sisemist ahvi, kes kipub tahtma alla anda. Lähemalt saab lugeda Evgeni Nikolaevski kirjutatud blogist.

Everesting ei ole tegelikult ainult meeste pärusmaa. 20. augustil 2022 sooritasid esimeste Eesti naistena Everestingu Karmen Reinpõld ja Liisi Alamaa. Väljakutse võeti ette Saksamaal, kus 9,8% tõusu sõideti 60 korda. 9072 tõusumeetrit saadi kätte üsna kiiresti – 14 tunni, 36 minuti ja nelja sekundiga. 186-kilomeetrise distantsi läbimise tegi raskemaks päev läbi sadanud vihm. Karmen Reinpõldi ja Liisi Alamaa Everestingut kajastas ERR Sport. 

Fotol: Liisi Alamaa ja Karmen Reinpõld Everestingu lõpetamise järel.

Maailmarekordid kuuluvad iirlasele ja inglannale

Jalgratastel tehtud Everestingu maailmarekord kuulub 2021. aastast iirlasele Ronan McLaughlinile, kes 34-aastasena sõitis 14,2% tõusul 8848 tõusumeetrit täis kuue tunni, 40 minuti ja 54 sekundiga. Naiste seas on maailmarekord inglanna Illi Gardneri käes, kes 22-aastasena ronis 17,2% tõusu 8848 tõusumeetri jagu kaheksa tundi, kolm minutit ja 29 sekundit. 

Everestingu väljakutse viiele inimesele

Tänavu 9. augustil ootab sind ainulaadne võimalus võtta osa Everestingu väljakutsest Rootsis, kus viieliikmeline grupp vallutab ühiselt Sunne lähedal asuvat Tossebergsklätteni tõusu, millel on pikkust ligi kaks kilomeetrit ja kaldenurka 10-11%. Liitudes 'kõik hinnas' paketiga saad treeninguks tuge ka Eesti parimalt rattatreenerilt Karmen Reinpõldilt. Tutvu lähemalt siit.