Mida lähemal oma võimete piirile sa jooksed, seda rohkem kasutab keha energia saamiseks süsivesikuid. Küsimus pole isegi selles, kas sa oled kiire jooksja või aeglane, keha lihtsalt toimib nii. Süsivesikutest saab keha lihtsalt kõige kergemini energia kätte.

Kui sa oled rajal enam kui 2,5 tundi, hakkavad kergesti kasutatavad süsivesikuvarud kehas otsa lõppema ning tekib vajadus täiendavate süsivesikute järele. Selleks otstarbeks on välja mõeldud energiageelid, mis annavad lisasüsivesikuid kergesti tarbitaval kujul. Banaani ja kummikomme peab närima, kuid energiageelid on vedelad ning neid on kaasa võtta märksa kergem, kui näiteks üht banaani.

Ühes energiageelis on ligikaudu 20-25 grammi süsivesikuid ning ühes tunnis omastab inimene maksimaalselt 90 grammi süsivesikuid. Tarbid vähem, on ka kergesti kasutatavat energiat vähem. Ent maratonirajal igas tunnis kolme energiageeli söömine ei ole kerge, seedesüsteem võib streikima hakata. Kõhukrambid ja -valu, kõhus keerav tunne, jms võib olla tavapärane reaktsioon magusatele energiageelidele, eriti kui neid varem pole kasutatud.

Ent mida teha, kui on soov kasutada energiageele, kuid välistada nende negatiivne mõju seedesüsteemile? Vastus sellele küsimusele on loomulikult lihtne.

Ajakirjas Scandinavian Journal of Science and Medicine in Sports avaldatud Austraalia uuring sellele teemale keskenduski. Uuringus osalenud sportlased manustasid kolme tunni jooksul energiageele, mis andsid neile 90 grammi süsivesikuid tunnis. Kuigi uuringusse oli kaasatud vaid 18 jooksjat, raporteeris igaüks neist kõhuprobleemidest, kusjuures kahel kolmandikul olid probleemid tugevad. Ei olnud hea olla.

Sellele järgneva kümne päeva jooksul läbisid jooksjad iga päev tunni pikkuse treeningu, kusjuures pooltele neist manustati taas kord 90 grammi süsivesikuid tunnis andvaid energiageele. Lihtsustatult, pooled testitavad jooksid iga päev tund aega tarbides samal ajal ettenähtud koguses energiageele. Teine pool pääses söömisest, kuid mitte jooksmisest.

Testi lõpetas teistkordne kolme tunni pikkune jooks, mille käigus said kõik jooksjad taas kord rohkelt süsivesikuid. Neil jooksjatel, kelle organismi oli eelneva kahe nädala ajal harjutatud energiageelidega, oli varasemast 44% võrra vähem kõhuprobleeme. Ka jooksutulemused paranesid 5% jagu.

Ehk kokkuvõtteks: kui soovid vältida energiageelide kasutamise võimalikku negatiivset mõju võistluse ajal, harjuta end varasemalt nendega. Võib olla ühest testjooksust jääb väheks, eriti kui soovid lisaenergiat võistluse ajal rohkem tankida. Võib olla sa pole valmis ka kümne päeva pikkuseks geelitsükliks, kuid taas kord kehtib reegel: harjutamine teeb meistriks. Ka geelida kasutamise meistriks.