Talv on ootamatult Eestissegi jõudnud ning aeg igati sobilik suvine jooksuvarustus talvise vastu vahetada. Jooksja jaoks on kõige olulisem osa varustusest alati jooksutossud, seda nii suvel, kui talvel. Ent kas panna jalga goretex ehk GTX-märgisega jooksususs, vetthülgava kattega nn. shield-toss, paksema tallaga maastikujooksutoss või jätta ka talvel jalga suvine jalats?

Rääkisime sel teemal Tarmo Torimiga Jooksueksperdist, et mõista jooksja võimalusi jalanõu valikul ning erinevate tossude plusse ja miinuseid.

Talvise jooksusussi valik sõltub väga palju konkreetsest jooksjast ning otse loomulikult ka ilma- ja teeoludest. Eesti on küll väike, kuid vaatamata sellele võivad Haanjas olla suusarajad sisse lükatud, kuid Saaremaal valitseda endiselt plusskraadid. Ka aastad pole vennad, vahel on detsembris pluss kaheksa, vahel on lumi maas oktoobrist märtsini. Heitlikud ilmaolud teevadki talvise jooksutossu valiku keeruliseks. Seetõttu, kui on soovid joosta detsembrist märtsini nii sulas kui pakases, nii lumes kui asfaldil, läheb vaja ka mitut tossupaari.

Goretex kattega jooksutossud.

Gore-Tex on veekindel kangamembraan, millest talviste jooksutossude lisavoodrid sageli tehtud on. Kui jooksutossu valmistamisel on kastutatud seda materjali, on jalatsi nimetuses enamasti lühend GTX. Gore-Texiga jooksutossude veekindluse tagavad lihtsustatult tossu kaks omadust: esiteks, materjali vetthülgavad omadused ning teiseks, pealsete valmistamise tehnoloogia. Nimelt ümbritsevad GTX-tossudel tossu voodrid sinu jalga 360 kraadi ulatuses, s.t., need on kokku õmmeldud talla alt, mis tagab ka suurema veekindluse. Tavatossudel on pealsed kinnitatud välistalla ülemisse serva.

Kuna antud materjal hoiab kinni nii kogu vee kui enamuse tuulest, on GTX-tossud talviseks jooksmiseks kõige soojemad. Veekindluse eesmärgil on ka tossu keel kinni õmmeldud servadest, mõnel mudelil pikemalt, mõnel lühemalt. Seetõttu ei tungi niiskus tossu sisse ka keele ja pealse vahelt.

GTX-tossude miinuseks on nende kaal, need võivad olla tavatossust 20-30 grammi raskemad. Samuti võivad sellised jooksujalatsid olla suvistega võrreldes jäigemad.

Teiste vetthülgavate materjalidega jooksutossud

Goretexile lisaks kasutatakse veekindluse saavutamiseks ka teisi analoogiliste omadustega materjale, erinevad tootjad nimetavad selliseid jooksutosse erinevalt. Üks levinumaid nimetusi on Shield, mis eesti keeles tähendab kilpi või kaitset. Sellistest materjalidest pealsetega jooksutossud võivad olla GTX-tossudest kergemad, jalas natuke vähem jäigad, samas ei pruugi nende veekindlus olla sama.

Maastikujooksutossud

Talviseks kasutamiseks sobivad ka (suvised) maastikujooksutossud. Sageli on maastikul kasutamiseks mõeldud jalatsitel sügavam tallamuster ning pealsete alumised, välistallaga kokku puutuvad servad on tugevamast materjalist, mis võib kaitsta jalga lume ja lörtsi eest. Sügavam tallamuster haagib paremini lumel.

Suvised jooksutossud

Ilma lumeta teedel sobivad talvel jooksmiseks ka täiesti suvised jooksutossud. Suviste jooksususside pealsed on tavaliselt õhemad, väiksema voodriga ning ventileerivad paremini. Seetõttu on need talvel jooksmiseks küll külmemad, kuid alati tuleb arvestada ka sellega, et joostes tekkiv põrge toodab sussi sees soojusenergiat ehk lihtsustatult kütab jalga. Kui jalas on paksem sokk, võib suvine jooksujalats ka talviseks jooksmiseks sobida, seda eeskätt kinni tambitud lumel või kergelt niiskel ja lumevabal pinnasel. Kui suvises tossus saab sokk märjaks, kuivab see tekkiva soojuse mõjul ära.

Ent veekindluse kõrval iseloomustavad talviseid jooksutosse veel teisedki omadused. Tavaliselt on talvistel tossudel välistald valmistatud pehmemast kummisegust. Täpselt nagu autorehvide puhul – pehmem kummisegu tagab parema pidavuse libedatel teedel, kuid ka kulub kiiremini.

Teine omadus, mis Eestimaa pimedatel teedel vägagi kasulik on, on talviste jooksutossude helkurelemendid. Sageli tuleb jooksjatel jagada teed autodega, kuna autotee on ainus puhta teekattega pind. Helkurelemendid peegelduvad autotuledelt vastu ja suurendavad seetõttu jooksja turvalisust. Loomulikult tuleks turvalisuse suurendamiseks kasutada ka helkurelementidega riideid.

Ent, milliste jooksutossudega siis talvel jooksma peaks? Mugavatega! Jooksutossu kõige olulisem omadus on ikka see, kuidas see jalga istub ning kui mugav jalas tundub. Sellest lähtu ka talvise jooksutossu valikul. Hästi jalas istuvas tossus püsid ka libedal teel paremini püsti.

Teiseks, tuleks arvesse võtta seda, kui kiiresti sa liigud. Kui käid jooksmas-kõndimas ning su liikumiskiirus on aeglasem, on mõistlikum jalga tõmmata GTX-tossud. Kui jooksed kiiremini või lähed võistlema, on iga gramm arvel, mistõttu võiks eelistada kergemat suvist jooksutossu. Mida kiiremini sa jooksed, seda rohkem toodab ka keha soojusenergiat ehk seda kiiremini kuivab jalas niiske jooksusokk.

Kolmandaks, lumistele metsasihtidele jooksma või matkama minnes on suurema veekindlusega jalats alati parem valik. Lähtu jooksusussi valikul seetõttu ka sellest, kuhu sa jooksma lähed. Lörtsis ja lumeplögas liikudes pole suviste jooksutossudega võimalik kuivaks jääda, isegi siis, kui jalas on paksem sokk. Samas, märjal asfaldil või kõval lumel jooksmiseks sobivad hästi ka suvised tossud.

Talvine jooksutoss on seega Eesti ilmaoludes vältimatu, kuigi mõnel aastal läheb sellist jooksujalatsit vaja vaid kuu-poolteist. Ent talvise jooksutossu olemasolu võtab sult ära vähemalt ühe vabanduse talvel õue mitte minemiseks.

Hea talvine jooksutoss võib tavalisel harrastussportlasel vastu pidada mitu talve, seega sa ei osta seda vaid üheks aastaks. Kui sa tahad, et talvised jooksutossud kauem vastu peaks, hoolitse nende puhtuse eest ning . . . jookse nendega ainult talvel. Kuna talviste tossude tald on tavaliselt pehmemast kummisegust, siis see kulub kevadsuvisel asfaldil märksa kiiremini.  Seega erinevalt suvistest jooksutossudest, millega võid joosta aastaringselt, peaks talviste jooksutossudega jooksma ainult talvel. Suvel on niikuinii mõnusam joosta suviste tossudega.

Avafoto: Eesmärgiks Tallinna maraton projekti suvine treening, autor: Mallor Malmre.