Leila Luik ja Tiidrek Nurme täitsid Hamburgi maratonil Rio OM-i normi.  Leila lõpetas tulemusega 2.42.11 ja oli naiste arvestuses kõrgel 16. kohal (vanuseklassis 6.).  Leila Luige normitäitmisega on saamas tõeks mõni aasta tagasi välja käidud eesmärk Trio to Rio - nii Leila, Liina kui Lily Luik on tänaseks kvalifitseerunud Rio olümpiamängudele.

Targalt ja ühtlase tempoga jooksnud Tiidrek Nurme oli meeste arvestuses tulemusega 2.17.59 24. kohal.  Korralikud tulemused jooksid ka mitmed järgmised Eesti võistlejad – Andrus Lein sai tulemuseks 2.31.17, Kristo Reinsalu 2.32.17. 

Tanel Kannel parandas isiklikku rekordit viie minuti võrra ja lõpetas ajaga 2.44.40.  Isiklikud rekordi püstitasid ka järgmiste eestlastena finišeerinud Kaspar Loog ja Mari Boikov.

Ent oma vanusegrupis tuli kõige kõrgemale Leili Teeväli, kes võitis Hamburgi maratoni N70 vanuseklassis.

Ilm oli tõenäoliselt Leila ja Liina Luige jaoks ka mõnevõrra jahedapoolne, temperatuur küündis stardis vaevu kümne soojakraadini.  Samas – varem maratonipäevaks prognoositud tugevat tuult oli rajal tunda minimaalselt, tuul oli puhanguline.

Liina Luik jooksis maratoni esimese poole 2.35 graafikus ent tempo langedes astus 35 kilomeetri järel rajalt maha. Loe ka artikli lõpus toodud õdede-Luikede ja Tiidrek Nurme võistluseelseid mõtteid.

Eestlaste tulemused Hamburgi maratonil.
 

Pühapäevasel Hamburgi maratonil on stardis mitmeid Eesti tippjooksjaid, nii mõnelgi neist on eesmärgiks Rio olümpiamängude kvalifikatsiooninorm. Uurisime, milliste ootuste ja emotsioonidega on rajale minemas Tiidrek Nurme, Leila ja Liina Luik.

Kohtume Tiidreku, Leila ja Liinaga Hamburgi maratoni eliitjooksjate ametlikuks hotelliks olevas SAS Radissoni hotellis. Hotelli aulas liigub mitmeid jooksjaid, kes meenutavad kõike seda, milline tavainimese ettekujutus tippmaratoonarist on – heas füüsilises vormis, keskmisest väiksemad ja kergemad. Olümpia-aastale iseloomulikult on eliitjooksjate grupis tavapärasest rohkem jooksjaid, ametlikult on sellesse seltskonda arvatud need sportlased, kes on läbinud maratoni kiiremini kui 2.15.00 – seetõttu ei mahu sellesse gruppi ükski Hamburgi maratonil startiv Eesti meesjooksja. Seetõttu ei mahu ka näiteks Tiidrek Nurme joogipudelid raja servas nn. Eliidi lauale ning neid annavad jooksjale võistluse ajal kätte Nurme treener Harry Lemberg ning maratonitiimi juht Toomas Tarm.

Leila ja Liina Luik on korraldajate poolt eliitgruppi arvatud ning sellega kaasneb ka mõnevõrra suurem kohaliku ajakirjanduse tähelepanu. Nii on Leila ja Liina Luik ühed vähestest tippjooksjatest, kellega tehtud lühiintervjuu ka Hamburgi maratoni veebilehel avaldatakse. Kohalik ajakirjandus kasutab Luikedest ingliskeelset terminit „Olympic novelty“ ehk kohmakalt eesti keelde tõlgituna – uudne asi olümpiamängudel.

Küsisime õdedelt-Luikedelt, millise strateegiaga rajale minnakse.

„Homme on kindel eesmärk minna püüdma Rio normi,“ kommenteerib Leila Luik Hamburgi maratoni plaane. „Isiklikult usun, et olen kiireminigi võimeline jooksma kui 2.40-2.45, kuid eesmärgiks on ikkagi kindla peale norm ära joosta. Eks vaatame ka milline ilm on ja teeme lõplikud otsused enne starti – kas oleme sunnitud ilmast lähtuvalt tempot kohandama või mitte.“

Pühapäevaks prognoositakse 9-11 kraadist temperatuuri, mis iseenesest maratoniks üsna ideaalilähedane. Kuid ennustatud on ka suhteliselt kõva tuult, mis võib jooksutempot mõjutada.

„Tuleb leida sobiva tempoga grupp, kes tuuletakistuseks oleks,“ lisab Leila.

„Mul on natuke pingevabam, pole vaja enam olümpiamängude normi püüda,“ kommenteerib omi eesmärke Liina Luik. „Eks ma lähtun homme rajal oma enesetundest, ideaalis oleks eesmärgiks 2.35, kuid õnn pole alati enda teha. Kui rajal on hea tunne, lähen jooksma enda eest, kuid varuvariandiks on aidata Leilal normi täita. Vaatame, kuidas rajal kujuneb.“

„Kõik senised treeningud on väga hästi õnnestunud, tulime 10 päeva tagasi Keenia treeninglaagrist, laager läks kenasti ja vigastused ei vaeva. Enda poolt on kõik tehtud. Peaasi, et ilm soosiks,“ lisab Liina intervjuu lõpetuseks.

„Plaaniga joosta targalt, ühtlase tempoga,“ vastab Tiidrek Nurme küsimuse peale, millise plaaniga homme rajale minna. „Kaks eelmist maratoni on ebaõnnestunud, homme tahaks õnnestuda. Valin konservatiivse taktika. Esimene pool on kavas läbida aeglasema grupiga, 68-68,5 minuti tempos.“

„Treeningute põhjal on raske vormi hinnata, kuid tegelikult olen kõikidel senistel maratonidel heas vormis olnud,“ iseloomustab Tiidrek hetkevormi. „Maratoni ei saa kahjuks treeningul järgi proovida, seetõttu on treeningute põhjal väga raske hinnangut anda, mis seisus ma olen. Praegu ei ole jalas sellist toonust nagu enne 1500m jooksu, kuid raske on hinnata, milline maratonieelne seisund on.“

„Esimesel maratonil ebaõnnestus energia tarbimine, teisel rumala otsusega grupi eest ära joosta, kui oleks veel pidanud grupis olema,“ meenutab Tiidrek seniseid maratone. „Üritan neid vigu Hamburgis mitte korrata ning enne 32 km emotsionaalseid otsuseid mitte langetada.“

„Päris hea nõu andis Rootsi üks paremaid maratoonareid, Mustafa,“ lisab Tiidrek. „Ta ütles, et jagab maratoni neljaks osaks. Ta võrdles maratoni autosõiduga – esimeses osas istud tagumisel istmel ja naudid sõitu. Teises osas hakkab tekkima kerge ärevus, tahaks ettepoole juba istuda. Kolmandas osas, 20-32 km liigud juba juhi kõrvalistmele ja alles võistluse viimasel veerandil lähed ise rooli. Ehk siis – rooli võiks minna siis, kui maratoni viimane 10km käes on!"

Marathon100 hoiab pöialt Leilale, Liinale ja Tiidrekule ja ka teistele Eesti jooksjatele, keda Hamburgis on stardis enam kui 30. Teiste seas on olümpiamängude normi võtnud eesmärgiks ka Mari Boikov, samuti on stardis varem 2.30-st kiiremini jooksnud Andrus Lein ja Kristo Reinsalu.