Eestis on vähe selliseid liikumisürituste korraldajaid, kes on jõudnud Eesti Entsüklopeedia veergudele. Urmo Raiend on üks neist. Staažikas (55) spordiürituste korraldaja on Eesti inimesi liikuma pannud juba ligi 30 aastat, mis on igas valdkonnas tegutsemiseks väga pikk aeg ning võimaldab väita, et mees teab, mida teeb. Sellest, mida ta teab ja teeb, me temaga rääkisimegi.

Kuigi me teame Urmot ilmselt rohkem tema jooksuürituste kaudu, oli esimeseks tema poolt korraldatud spordiürituseks hoopis triatlon, täpsemalt 1996. aastal korraldatud 2. Saaremaa duatlon, mis hakkas sellest aastast kandma 1994.aastal parvlaev Estoniaga hukkunud Jaan Pehki ja Urmo venna Kristjani mälestusvõistluse nimetust. Aastatel 1996-2002 oli ta ka triatloniliidu president olles pikalt selle ala eestvedajaks Eestis.

Triatlonist jooksmise juurde on väga lühike samm, tegelikult ka vastupidi. Nullindate alguses hakkas mees korraldama mitmeid erinevaid rahvajookse, teda võib lugeda ka mitmete ürituste ja jooksuformaatide „maaletoojaks“, tema käe alt tulid ju nii Eesti esimene takistuskross, sisemaraton, kostüümijooks, kui iganädalane jooksu- ja kõnnisarigi.

Vestlemegi Urmoga Stamina spordiklubi kontoris Nõmme terviseradade roheluses sellest, kuidas kõik alguse sai.

„Esimene asi oli Saaremaa duatlon, edasi läksin Tallinna Vette finantsdirektoriks, jooksuklubi Hermes eesotsas Jaan Vehlmanniga korraldas Ülemiste jooksu sel ajal. Kuna ise harrastasin ka jooksmist, tekkis mõte, et tooks selle jooksu Tallinna Vee territooriumile.“

Sedasi tekkiski Stamina portfelli esimene jooksuüritus, tänavu 51. korda toimuv Ülemiste järve jooks.

„Pühajärve jooksu korraldas sel ajal Kalmer Tramm, tegemist oli väikese, 50ne jooksjaga üritusega. Võtsime selle enda korraldada, esimesel aastal oli juba 200 osavõtjat,“ jätkab mees järvejooksude sünniloo tutvustamist. Illustreerimiseks võtab Urmo appi videopildi, nimelt jõudsid kokkuvõtted tollastest järvejooksudest ka Kanal 2 programmi. Videokokkuvõtted on tänuväärt kroonika näidates seda, kui palju on 20 aastaga suurte liikumisürituste korraldamine muutunud. Paremaks ja kvaliteetsemaks.

Pühajärve jooksul 2009.a., mil peakorraldaja veel isegi järvejooksud läbi tegi.

Kolmanda üritusena lisandus järvejooksudele 2002.a. suurjooks ümber Viljandi järve ja sedasi kolme üritusega saigi uus sari käivitatud.

Jooks ümber Harku järve võeti järvejooksude kavva mõnevõrra hiljem ning eks sarja kuuluvate ürituste nimekiri ongi aja jooksul mõnevõrra muutunud. Nii joosti mõned aastad ka ümber Saadjärve ning tänavu esmakordselt ka ümber Paunküla veehoidla.

Sel aastal 21. hooaega toimuv iganädalaste tervisejooksude- ja kõndide sari oli 2003.a. samuti Eestis ainulaadne ning on seda õigupoolest ka tänavu, sest nii suures mahus ei pane Eesti inimesi iganädalaselt liikuma ükski teine üritus.

„Triatloniliidus olime koos Juhani Seilenthaliga,“ räägib Urmo tervisejooksu- ja kõnnisarja sünnist. „Tal oli idee tekitada iganädalane liikumine. Istusime, arutasime, sõitsime vaatama Tallinna erinevaid kohti, kus võiks korraldada. Eesmärgiks oli panna tiimid liikuma ning vältida sportlikku momenti. Sedasi tekkiski tervisejooksusari, mis kandis esimene aasta Nordea nime.“

Urmo Raiend (punases) ja Juhani Seilenthal, tervisejooksusarja käivitajad

Täpselt nagu iga uue asja käivitamisel on kõik võimalik, oli ka tervisejooksusarja algus mõnevõrra ebatavalisem. Nimelt oli sarjas osaleval võistkonnal vaja punktide saamiseks tuua etapile osalema vähemalt kolm inimest. Ent Seilenthal ja Raiend nägid ette, et aktiivselt liikuvaid inimesi võib tiimides rohkemgi olla, mistõttu kirjutati enne esimest etappi alla ka „salaprotokoll“, mida kasutada siis, kui maksimumpunktidega läbivad sarja mitu tiimi.

„Hooaja alguses tegime salaprotokolli, Schnelli tiigi ääres panime selle ümbrikusse ja andsime notari juurde hoiule,“ räägib Raiend sarja esimese hooaja salajasest lisatingimusest. „Panime kirja, kuidas selgitada võitja, kui mitu võistkonda kogub võrdse arvu punkte. Lisakriteeriumiks oli etappide arv, kus aktiivsemad tiimid on vähemalt viie osavõtjaga kaasa löönud. Lõpuks oligi viis tiimi, kellel olid kõikidel etappidel kõik inimesed kohal. Osavõtjad loomulikult lisakriteeriumist ei teadnud.“

Kuigi eestlased on välismaa analooge kiired üle võtma ja siinsete oludega kohandama, siis tervisejooksusari oli täiesti Eesti leiutis, mis tänasenigi eestlasi aktiivselt liikuma paneb.

„On olnud paremaid päevi ja halvemaid päevi, parimal ajal oli 2800 osavõtjat, nüüd läheb 21ne hooaeg, saab näha kaua seda jaksab veel teha,“ lisab Raiend.

Kiibiajavõttu, millega me tänaste rahvaspordiürituste juures harjunud oleme, tollal Eestis samuti ei olnud. „Kiibiajavõtt tuligi tänu tervisejooksule, otsisime võimalust, kuidas aega võtta, kirjutasime Hollandisse ja hakkas see asi ka peale,“ lisab Urmo Championchip Eesti alguse kohta.

Peatselt hakkas Urmo Raiend koos Stamina spordiklubiga korraldama ka kõva mehe jooksu, mis oli 2008.a. Eesti esimene takistuskrossi jooks.

„Saunapunkti peremees Andres Laineste oli Stamina klubi liige ja tal oli idee, oli kuskilt telekast näinud, et teeks midagi sellist,“ tutvustab Urmo Icebug kõva mehe jooksu sünnilugu. „Esimene kord oli muidugi väga algeline, kuid läks käima jällegi. Mingid asjad (takistused) olid olemas ja looduslik rada oli.“

„Sel ajal oligi kindlasti kergem uusi rahvajookse lansseerida,“ lisab Raiend. „Turg oli tühi, kalendris oli ruumi, täna on nagu hullumaja. Ent ka tänapäeval tuleb igasugu uusi asju.“

„10 aastat tagasi, 2010-2017 oli (rahvajooksude) kuldaeg,“ kommenteerib Urmo seda, millal liikumisüritusi kõige kergem korraldada oli. „2009 oli finantskriis, peale seda tuli (majanduse) tõus. Osavõtjaid oli ka rohkem. Harku järve jooksul oli osavõtjaid 1100, tegime seetõttu kaks jooksu. Kõigepealt startisid mehed ja naiste start oli siis kui esimene mees finišeeris. Naistele meeldis omaette start, kuid rada oli ju kauem lahti ja kõike pidi pikemalt võtma. Kaks aastat tegime sedasi, seejärel hakkas osavõtjate arv kukkuma.“

„Kõva mehe jooksul oli üks aasta 900 osavõtjat koos Nato sõduritega.“

„Aasta lõpus mõtled, et lõpetaks korraldamise ära,“ lisab Raiend mõnevõrra tõsisema häälega ettevõtmise stressirohkusest, „kuid siis avad veebruaris registreerimise jälle ja vaatad, et inimesed registreerivad ja jätkad.“

Finantspoolega tegelemine ongi tema sõnutsi hetkel kõige raskem. „Kultuurkapital ja Tallinna linn toetavad veel, kuigi seal on summad viimased viis aastat samad. Eratoetus on kriitiline. Oleme seetõttu olnud sunnitud ka osavõtutasusid tõstma, kuigi eks seal on ka valulävi käes. Jooksma minemine pole ju eestlase esimene prioriteet hetkel. Samas need, kes osalema tulevad, nemad tahavad ikka sama teenust saada, kuid 100 või 500 osavõtjat, on rahalistes võimalustes suur vahe ikka.“

„Neli aastat tagasi avastati südamerike,“ jätkab Raiend stressirohkest tegevusvaldkonnast rääkides. „Jooksmisele pandi kriips peale, kuid kõnnin ja liigun siiani päris palju, kõik rajad on ju läbi käidud.“

Urmo Raiend ja Leho Lex Rennit 2014.a. Kopenhaagenis poolmaratoni MMvõistlusel.

Tervise tõttu lõpetas Urmo ka maratoni jooksmise. 2019.a. maraton Berliinis jäi 3.19 jooksnud mehele viimaseks, neljakümne viiendaks. Selleks ajaks oli ta 25 aasta jooksul iga aasta jooksnud vähemalt ühe maratoni ja oli ka selle saavutusega Eesti mõistes ainulaadne.

2007.a. oleks maraton peaaegu jooksmata jäänud, mistõttu jäigi üle ainult üks võimalus: ise maraton korraldada. Sedasi tekkiski vana-aasta maratoni nime kandev üritus, 29. detsembril, kaks päeva enne aasta lõppu sai peakorraldajal endalgi sama üritus edukalt läbitud.

Räägime ka tulevikust ning Stamina on paika saanud juba ka järvejooksude 2024. aasta esialgsed kuupäevad. Nii nihkub Paunküla jooks aprillist juuni algusse ning Harku järve jooks tuleb natuke varasemaks.

Loomulikult on ka Urmo märganud, et liikumisüritustel osalemine pole koroonakriisi mõjust veel päriselt taastunud. „Uus generatsioon, nende jaoks pole massispordiüritused esimene huvi, vanem generatsioon läheb eest ära, uut generatsiooni peale ei tule. Vanasti olid jooksjad rohkem üritusele pühendunud, heas mõttes rohkem fännimad, tänapäeval on teised prioriteedid,“ lõpetab Urmo oma jutu tulevikku mõeldes.

Soovime Urmole jätkuvalt jõudu ja vastupidavust suurte liikumisürituste korraldamisel ja loodame, et oleme liikumisaastal uue tõusuharja alguses.

Avafotol Urmo Raiend 2015.a. Pekingis kergejõustiku MMvõistlustel maratoni joogipunktis.