Selline: „A run is like a beer – I'm much happier after I've had one“, on Belgias, Puursis toimuva maratoni tunnuslause. Nüüd peale mõlema mõõdukat proovimist Belgias ja taas koju jõudes ning meenutades, võib selle väitega täiesti  nõus olla.

Aga alguse sai idee tollest Belgiasse reisimiset umbes aasta tagasi. Lugesin kuskilt netist, et toimus esimene Great Breweries Marathon, kus maratoni joostes läbiti kolme õlletehast. Miks mitte liita kaks meeldivat asja ja omale meelde jätta, et tasuks isegi minna?

2017 aasta alguses võtsin taas käsile uue aasta jooksuplaanide tegemise. Nimekiri sai seekord üsnagi Eesti-keskne ja just siis tuligi meelde...

Märtsis-aprillis tegin ära matemaatika: palju maksab reis ja mida ma reisilt ootan. No muidugi maratoni, aga veel? Lisandus huvi, näha taas oma lemmik välisriiki Saksamaad ja külastada taas ka sugulasi Frankfurti lähistel. Kaasa tuleku osas oli ka suur huvi mu emal ja 11 aastasel õepojal Gertil, kes nii oma isa Gery-ga, kui ka koos minuga juba mitmetel kodu- ja välismaal toimunud rahvajooksudel osalenud. Niisiis auto jagamine, palju autosõitu ja kui juba autosõitu, siis piinas ka huvi, kuidas veereks mulle eelmisest aastast kasutada antud Honda Saksamaa kiirteedel?

Matemaatikaga jõudsin nii kaugele, et kahtlemata on odavaim käia lennukiga ja võtta ringsõitudeks rendiauto. Aga ma olen seda korduvalt teinud ja tahtsin teistmoodi. Seega ikkagi kiirteekatsetused ;)

Marsruudiks panin paika:

1. Tallinn > Liepaja, kust StenaLine laevaga 27 tundi merel ja Travemündesse

2. Vaadata lõpuks ära Kieli lähistel Laboes asuv muuseumi allveelaev, kust olen korduvalt lähedalt mööda käinud, aga päris lähedalt pole näinud
3. Sõita edasi ühe päevaga Brüsselisse ja võibolla kultuurielamuse saamiseks vaadata üle Kölni katedraal
4. Brüsselis olen enne küll käinud, aga nüüd koos pereliikmetega nüüd teha seal kolme päevane peatus, et jõuaks teha linna taasavastamise retke, käia laupäeval koos õepojaga Affligem-is 5,5 kilomeetrit jooksmas ja pühapäeval ise Puursis joosta õlle-maraton.
5. Uuel nädalal vaadata esmaspäeval üle mõned Luksemburgi kuulsaimad lossid
6. Teisipäeval külastada sugulasi,
7. Edasi kahe peatusega: Lepzigis ja Varssavis, külastada nende linnade suurimaid vaatamisväärsusi ja sõita jaanilaupäevaks koju.

Üldiselt matemaatika toimis. Ei sobinud  paraku ühte päeva Kieli allveelaev, Kölni katedraal ja pikk sõit Brüsselisse. Allvelaev oli huvitav, seal läks aega, meri ja rand Laboes soojad ja nii Kölni peatuse ajaks aega ei jäänud. Väga hea! Järelikult saan varsti otsida endale just Kölni kandist uue maratoni-sihtkoha!

Laupäeval, 17-ndal juunil, seadsime end, nii õepoeg Gert Einberg kui ka mina, siis Affligemisse jooksma. Imestati küll nimesid kirja pannes, et kuidas me nii kaugele kodust sattusime? Ja niisuguse distantsi pärast? Aga mis seal siis erilist - see ongi jooksuturism. Ja kas tegelikult saab siis üldse olla mingit mõtet kuhugi reisida, kui seal joosta ei saa???

Afflgem loopile

Affligemis oli start pärastlõunal ja hetkel oli Belgia kohale saabunud kuumalaine. Stardihetkel oli päikse käes umbkaudu 32 kraadi sooja. Aga ega see siis jooksurõõmu vähendada saa. Rada kulges ümber linnakese – põlluvaheteed, külateed ja natuke asfalt-tänavaid. Jooksime mõnuga ja olime endaga rahul. Täiskasvanutele ulatati finišis suur šampuse pudeli välimusega 0,7 liitrine kohaliku Affligem õlle pudel ja noortele jooksjatele oma kingikott.

Esimest korda Willebroekis, Duvelis

Pühapäeval, 18-ndal juunil oli maratoni start Puurs-i piirkonda kuuluvas Willebroek-is, Duvel-i õlletehase territooriumilt kell 9:15. Kõik oli ülihästi ja selgelt korraldatud. Olid juhised parkimiseks, stardialas sujus kõik nii numbrite väljavõtmisel, osalejasärgi kättesaamisel, kui ka pakihoius. Vähe oluline pole kunagi, et sellistel üritustel oleks osalejate arvule piisavalt tualette. Kõik oli nii kuis tarvis ja arusaadav. Suured tänud ja kiitused korraldajatele!

Kogunemine stardikoridori

Stardi hetkel oli temperatuur 27-28 kraadi. Aga sellega olid kõik arvestanud. Korraldajate soovitus oli kasutada faktor 50 päikesekaitset. Mul oli 30-st. Tegelikult oli piisav, aga ei tulnud meelde sääred üle võõbata. Pärast oli väga tunda, miks seda kaitsekreemi vaja oli. Raja ääres oli kahjuks siiski näha turgutatavat ka neid, kes olid üle pingutanud või polnud peakatet vajalikuks pidanud. Päikese eest palju varju rajal ei leidunud – arvestus-vead maksid kätte topelt.

Kuuma päeva ootuses ei seadnudki endale kõrgemat sihti, kui joosta 4:45 tempomeistri grupis. Peale starti leidsin aga omale mõnusad jutu- ja mõtte-kaaslased, kellega oli tore koos joosta ning kulgesime tasapisi veidi tempogrupist kiiremini.

Rajal olid joogipunktid korraldatud iga 2,5km tagant. Igaühes vesi ning üle ühe oli ka spordijook, rosinad ja banaan. Paraku sool ja leib ning soolakurk pole sealkandis veel moes ja neid polnud. Aga polnud viga – saab ju ka nendeta kui ilm ja seltskond hea ning mõtteis unistus külmast õllest. Õlleteemalised olid ka kõik paarisnumbrilised kilomeetritähised – igaühel neist kirjas mõttetera õlle kohta. Enamus olid arusaadavad ja inglise keeles, osad ilmselt kohalik sõnade mäng ja kohalikus keeles. Pildistasin mõned neist üles mälestuseks.

Kilomeeter 27 Karameliet tehases

Peale Duveli õlletehasest startimist läbisime distantsi jooksul ka PALM-i ja Karameliet-i craft-õllede tehaseid. Ei peljanud sealgi kaotada sekundeid ja võtsin pilte.

PALMi tehas

Poolel distantsil tundsin, et jooksen vist veidi alla võimete ja võiks proovida negatiivset splitti. Kümme kilomeetrit hiljem sain aru, kuivõrd valesti olin arvanud. Haamer tuli karm. Suurema tempoga kaasnevast suuremast vedelikukulust tekkis meeletu kuivamine. Enamus jooksu ikkagi nüüd juba 35-kraadise ilmaga ja päikse käes. Võttis kõndima. Ühel hetkel jõudis aga esimeses pooles koos jooksnud kaunis tütarlaps Jasmien, kes paari hea sõnaga innustas taas jooksusammule. Kulgesime koos tasapisi, lasksime endast 4:45 tempomeistri mööda, aga alla ei andnud! Ärgitamiseks oli tee ääres taas ühe kilomeetri juures silt: „Pane nüüd edasi, muidu joovad Nigeeria jooksjad finišis kõik õlle ära!“. Seda ei saanud ju lubada!!!

Ühel hetkel liitusime 25km distantsi jooksjatega. Seal jooksis Jasmienile tuttav mees, vist isa. Kuna nad koos lasid tempo veelgi madalamaks, siis kulgesin taas üksi omas tempos edasi. Olin visa ja mõninga pingutuse järel paistiski taas Duvel-i tehase ajalooline värav. Viimased 300 meetrit kulgesid territooriumil õllekastidest laotud seinte vahel ja siis finišijoon! Aeg tuli 4:51.

Viimane kilomeeter

Finišiõnnitlustega pandi kaela rajaplaaniga kujundatud, pudeliavaja kujuline medal ja hetke-kuumuses kulda väärt veepudel. Seejärel suunati õlle-degusteerimise alale. Iga õlletehase toodangut lasti jahutatuna otse vaadist. Sedasi välja teenitud kesvamärja maitse oli imeline. Eks õlu oli kah hea, aga pingutus ja ootus, mis selja taga olid, andsid meki, mida saab ilmselt vaid peale maratoni tunda.

Finishiõlu

Viimase vahepeatusena enne lahkumist sai iga maratoonar veel leti juurest mööda minnes  spetsiaalse kuuese paki läbi joostud õlletehaste parima toodanguga.

Hoolimata korralikult ära kõrbenud kaitseta jäänud jalasäärtest oli tunne ülev ja fantastiline! Suurepärane kogemus, meeldiv seltskond, kaunis ümbrus, hea õlu ja ilus ilm – mis veel tahta? Minu 106-s maraton sai kahtlemata üks meeldejäävamaid.

Ka ülejäänud reisiprogramm sai kenasti täidetud ja sain ära proovida, kuidas liigub 2016 aasta 1,8 liitrise, 104 kW-se bensiinimootoriga Civic saksa kiirteedel: võimsust üle ei jää, aga piisav 150-160ga kulgemiseks ning vajadusel lühemaid lõike ka kiiremini.

Stena Nordical Travemündesse

Nüüd reis läbi. Kulud olid 3 reisijale kokku umbes 500 eurot laevasõidule, 600 eurot ööbimistele ja auto kütusele 320 eurot. Maratoni stardiraha 50 euro kanti, Affligemi jooksul 7 eurot. Jah, oleks olnud küll tõepoolest lennukiga lihtsam ja odavam ära käia, aga see oli ühtlasi ka puhkuse- ja lõbureis.

Järgmine välis-maraton on ilmselt taas Saksamaal. Tööasjus koolitusele minekuga õnnestub ühildada Schlesswig-Holsteini liidumaal Plön-is, Plönersee järve ümber joostav maraton.