Rein Pärn jooksis oma esimese maratoni 1989. aastal 49aastasena. 2021.a. 13. veebruaril võttis mees 80aastasena ette oma viimase jooksumaratoni, mõni nädal hiljem jõudis kätte kahjuks aeg, mil jooksusussid igaveseks kappi tuli tõsta.

641 maratoniga oli Rein Pärn enim jooksumaratone läbinud eestlane, kes oli eeskujuks ka aastakümneid noorematele jooksjatele. Viimased maratonid võtsid Reinul aega kuus ja pool tundi, mis võib tunduda aeglasena, kuid oled sa proovinud läbida 81 maratoni ühe aasta jooksul? 80aastaselt?

Sellise tempo ja sagedusega maratone läbides tuli need sageli ette võtta üksinda. Reinu viiesajanda jooksumaratoni läbisime koos, ühisjooksuna. Ühisjooks võimaldas kogeda 42 kilomeetri pikkust distantsi nii nagu seda koges Rein, näha jooksumaratoni läbi tema silmade.

Laupäeval võttis 20 inimest Tallinnas ette samasuguse ühisjooksu, eesmärgiga teha väike kummardus mullu lahkunud jooksusõbrale.

5. novembri hommikul kell 9.45 kogunesime jaheda sügisilmaga Estonia teatri ette, osad meist otsisid sooja juba avatud teatriruumidest. Nullkraadine temperatuur oli senise sooja sügisega võrreldes jahe, kuid vähemalt ei olnud oodata sademeid ning tuulgi ei paisunud suureks enne õhtut. Kuna ühisjooksul on rajateenindus askeetlikum, oli mitmel jooksjal natuke manti kaasa võetud, kellel joogipudel käes, kellel geelipakend taskus.

Ühispildi ja viimaste juhiste andmise järel siirdusime rajale, mis kulges mööda Tallinna tänavaid ja kergliiklusteid.

Ühisjooks tähendab samas tempos ja ühes grupis raja läbimist. Kuna stardis oli erineva kiirusega jooksjaid, siis jaguneti juba esimesel kilomeetril kolme tempogruppi, mis küll rajal aeg-ajalt üksteist nägid. Kiirematel oli plaan läbida 42 km viiest tunnist kiiremini, aeglasematel viie ja poole tunniga ning ülejäänutel enamvähem viie tunniga.

Ühisjooks tähendab enamasti mõnusas tempos koos kulgemist, mis jätab rohkelt aega ka omavaheliseks suhtlemiseks, mida tavalistel võistlustel rajal teha ei saa. Ent märgistamata rajal 42 km läbimiseks on ühisjooks ka ainuvõimalik lahendus, grupist eraldudes on ju eksida kerge.

Estonia teatri eest kulgesime Vabaduse väljaku kaudu vanalinna, Balti jaama tunneli läbimise järel võtsime suuna Kopli poole. Jooksime rajal, kus varem Tallinna maratoni raames oldud. Noblessneri kvartalist siirdusime Linnahalli poole, sadamapiirkonda läbides olimegi jõudnud välja Reidi teele, kus meid ootas esimene joogi-söögipunkt.

Vesi, spordijook ja soe tee sobisid hästi, sest selja taha jäi juba kümme kilomeetrit.

Mööda Pirita teed jätkates paitas ilm meid jätkuvalt, tuult polnud tunda, kuigi hiljem pidime tõdema, et ju see tuul siis tagant ikka oli. Pirital hanerivis mööda metsarada liikudes jõudsime peatselt välja varasemate Tallinna maratonide tagasipöördepunkti ja võtsime liivaluidetel kulgeval kergliiklusteel suuna tagasi linna poole.

Kümnenda kilomeetri joogipunkti jõudsime uuesti siis, kui läbitud oli 22 km. Kommid-banaanid kadusid kõhtu kiiremini, kui eelmine kord ning jätkasime teed läbi Kadrioru Veerenni kvartali suunas.

Mõned kilomeetrid hiljem ootas ees juba järgmine, kiluleibade, tee ja kommidega. Soe jook ja söök sobisid järjest paremini, sest energiat oli 28 kilomeetri jooksul rajale juba piisavalt jäetud.

Järvevana tee äärsele kergliiklusteele jõudes hakkas ka viie tunni grupp pikemaks venima, kuid maratonis lähebki ju raskeks 30ndast kilomeetrist alates. Järve metsa jõudes kohtumisime kiiremate jooksjatega, vahetasime naeratusi ja võtsime isegi suuna tagasi linna poole.

38ndal kilomeetril paiknev joogipunkt ootas meid sama menüüga, viimased ampsud ja siht Vabaduse platsil paikneva finiši poole. Vabaduse väljakule jõudes ootas ees kõige mõnusam ja kõige raskem kilomeeter, neljakümne teine. Väsinud jalgadega tõusime Harjumäe treppidest üles ning jätkasime tõusu Toompea ja sealse vene kiriku suunas. Toompealt mööda Pikka Jalga laskumine oli sama raske, kui eelnevalt treppidest tõusmine, kuid lõpp oli juba lähedal!

Viis tundi ja mõned minutid stardist olimegi jõudnud Vabaduse väljakul paiknevasse finišisse ja saime kaela Reinuga hõbedased medalid. Korraldajana tegi siirast headmeelt, et kaks noort jooksjat võtsid Reinu maratoni raames ette oma elu esimese maratoni ning läbisid selle vaatamata raskustele ning ilmselt korduvalt peast läbi käinud katkestamismõtetele.

Reinu maratoniga samal nädalal toimus ka Reinu maratoni virtuaaljooks, kus olid kavas erinevad maratonid: veerandmaraton, poolmaraton ja täismaraton. Kuna virtuaaljooks lõpeb pühapäeval, ei ole selle lõplikud tulemused veel selgunud, kuid ühisjooksul osalenute esialgseid tulemusi vaata Marathon100 veebist SIIT.

Fotod: Reinu maratonil osalenud jooksjad.