Suure osa otsustest teeb meie eest ära autopiloot. Me vaatame samasuguseid telesarju, loeme samasuguseid raamatuid, kuulame samasugust muusikat. Automaatsed, harjumustele tuginevad otsused on lihtsad, säästes meile aega ja energiat. Ent ühel hetkel hakkad oma käitumist analüüsima, mõtlema, kas sinu valikud on ikka olnud õiged.

Mõnevõrra ootamatult olen hakanud mõtlema ka sellele, milliste riietega ma jooksen ning mitte seetõttu, et Sportfoto piltidel parem välja näha. Olen 20 aasta jooksul osalenud enam kui 300-l jooksuvõistlusel, mistõttu selle ajaga on kappi kogunenud sadakond jooksusärki. Iga suurema jooksuürituse korraldaja annab ju osavõtjatele oma ürituse nime kandva särgi. Praktilise inimesena ei viska ma asju minema, kui need katki ei ole. Vahel ma ei viska isegi katkiseid asju minema… Üks mu lemmikuid jooksusärke on kümne aasta vanune Tallinna maratoni hõbedakarva jooksusärk. Siiamaani terve, siiamaani seljas.

Ent praegusel ajal olen hakanud enam mõtlema sellele, et äkki peaks ka jooksusärgi osas tegema teadlikumaid valikuid, eelistama kümnetele kappi kogunevatele särkidele ühte-kahte, mis on keskkonnasõbralikult valmistatud, kvaliteetsed, vastupidavad. Tekkis isegi idee valmistada senistest jooksusärkidest Janeki maratonile korduvkasutatavad rinnanumbrid andes neile sedasi uus elu.

Umbes samal ajal sattusin ühte tuppa Matkaspordi inimestega ning järgmisel hetkel olidki seljas La Sportiva jooksupüksid ja -särk. La Sportiva on teadupärast 1928.a. Itaalias Dolomiitide jalamil sündinud kaubamärk, mida kannavad eeskätt maastikul ja mägedes liikuvad inimesed, sealhulgas näiteks Eesti parim seiklusspordi tiim. Lisaks lühikesele jooksuriietusele valmistab La Sportiva ka häid maastikujooksujalatseid ning ilmastikule vastupidavat spordiriietust.

Kollast ja rohekas-sinist värvi kombineerivad särk ja püksid moodustavad komplekti, kuid loomulikult on kasutatavad ka eraldi.

Testimiseks sai selga La Sportiva Pacer jooksusärk, jalga Trail bite topeltpükstega lühikesed jooksupüksid. Nii särk kui püksid on mõeldud pikemateks jooksudeks soojemal ajal ehk kevadel ja suvel.

Sinikollane La Sportiva Pacer jooksusärk kaalub vaid 70 grammi. Kaalusin üle. Köögikaaluga. Huvi pärast panin kaalule ka kappi kogunenud võistluste särgid. Enamus jäi vahemikku 100-145 grammi ning sain aru ka miks eelmainitud hõbehall särk üks mu lemmikuid on. See oli nimelt üks kergematest. Olen alateadlikult eelistanud kergemaid särke, sest need on liikudes mugavamad ning La Sportiva Pacer rahuldas selle soovi hästi. Särgi kaal muutub oluliseks siis, kui jooksudistantsid lähevad pikemaks, maratoni teises pooles kasvab iga kokku hoitud grammi väärtus mitmekordseks, niigi on raske, miks peaks särk siis raske olema?

Polygiene töötlus tagab selle, et särki on vaja tavalisest harvemini pesta, mis vähendab ka selle kasutamisest tingitud keskkonnamõju.

Ent särgi kaaluga sama oluline on see, kui hästi särk ventileerib. Joostes ju ikka higistad ning märg särk kaalub rohkem kui kuiv. Pacer juhtis higi hästi kehast eemale ning kuivas kiiresti, ilmselt mõjutasid seda kanga tehnilised omadused. Polüesterkiud, millest Pacer tehtud on, on loomulikult taaskasutatud, tooraineks vanad plastmasspudelid. Keskkonnamõju vähendamiseks on La Sportiva kangast omakorda hõbesooladega töödelnud, mis peaks takistama halva lõhna juurdumist. Mismoodi see negatiivset keskkonnamõju vähendab? Lihtsalt. Särki ei ole vaja nii sageli pesta. Pesu pesemine, selle kuivama panek, sorteerimine, kappi panemine on minu arust üldse üks piin ja vaev, tore, kui keegi ses osas minu peale on mõelnud.

Kui keskkonnasõbralikkus on iga toote kasutamisel võib olla rohkem selline kaudne omadus, siis see, millised on kanga omadused ning kas särk tundub seljas mõnus ja mugav, on väga otsene omadus ning see oli Paceril sobivalt paigas. Särk oli siidjalt siledast kangast valmistatud, õmblused olid lamedad ja laiad, vähendades hõõrdumise riski.

Särgiga samal ajal võtsin kasutusse ka La Sportiva Trail bite jooksupüksid. Nagu nimigi ütleb, tegemist on lühikeste jooksupükstega, mis on disainitud maastikujooksjale mõeldes. Tegemist on nn. topeltpükstega ehk teisisõnu, nende aluskiht on ka aluspükste eest.

Valdav osa lühikesi jooksupükse on kas liibuvad või lehvivad. Liibuvate pükstega väldid pikematel distantsidel tekkivat hõõrdumist, lehvivad püksid on jällegi kergemad ja mugavamad, kuid neid kasutades võivad jalgade siseküljed lõpuks marraskil olla. Trail bite püksid on kombinatsioon neist kahest mudelist, s.t., nende alumine kiht kaitseb hõõrdumise eest, pealpool olev püks on kerge ja õhuline.

Pükste kollane alumine kiht ulatub peaaegu põlvedeni.

Pükste alumine kiht on suhteliselt pikkade säärtega, need ulatuvad pea põlvedeni välja, kuid need ei tõmba sinu jalga liibuva püksi sarnaselt kahe numbri võrra kitsamaks. Teisisõnu, aluskiht ei ole tugevalt jala ümber liibuv, mis muudab nende pükstega jooksmise mõnusaks ja mugavaks.

Pükste taga on üks väike lukuga tasku, kuhu saad julgelt mõne energiageeli või kasvõi autovõtme mahutada. Selle taga on omakorda natuke suurem lukuta tasku.

Pükste taga on kaks taskut, üks lukuga ning teine, mõnevõrra suurem, selline, kust saad kraami ilma lukku avamata kätte.

Ka pükste valmistamisel on kasutatud taaskasutatud polüesterkiudu, taga ja külgedel on kangas kergelt perforeeritud, mis tagab ka nende ventileerimise ja õhu liikumise.

Trail bite püksid on särgist mõnevõrra raskemad, kaalu on neil 164 grammi, kuid eks ka materjali on rohkem.

Kokkuvõtteks. Nii La Sportiva Pacer särk kui Trail bite jooksupüksid on kerged ja mugavad, sobivad pikemateks jooksudeks ning soojemate ilmadega liikumiseks. Miinustele mõeldes: võib olla jooksupükste erekollane aluskiht ei ole päris minu maitse, mul ei ole ühtegi paari tibukollaseid aluspükse näiteks, kuid eks sel värvusel on maastikul liikudes jällegi omad plussid. Oled paremini nähtav ning kui mõni putukas pükstele jääb, on ka see sealt pealt ka kergemini leitav. Samuti, olles varem otsekui tikutulega taga ajanud lühikesi pükse, mis mahutavad taskutesse rohkem kui kolm geeli, oleks ideaalis ka La Sportiva pükstelt rohkem kui kahte taskut oodanud, kuid varasemast tean, et selliseid pükse tegelikult ei olegi.

Plussid

1. Särk on väga kerge
2. Särgi materjal on siidjalt mõnus.
3. Püksid on hea kombo liibuvatest ja lehvivatest lühkaritest.
4. Pükste aluskiht on ülimugav.
5. Kaks suurt taskut mahutavad pikal jooksul vajaliku.

Miinused

1. Kollane värv pükste aluskihina pole minu esimene valik, kuid eks see ongi maitse asi.
2. Viie geeliga maratone joostes ootaks võistluspüksilt kolme-nelja taskut.
3. Sama hinna eest saaks ma end ka mõnele särgiga võistlusele kirja panna, kuid samas – särk ja särk on erinevad.

Nii või teisiti, soovitaks jooksuriietuse osas teha läbimõeldud ostuotsuseid ning veebipoest tellimise asemel minna ja proovida siinsetes kauplustes mõnda spetsiaalset jooksusärki selga, katsuda selle kangast, uurida materjalide päritolu ja alles seejärel teha valik.

Parima valiku La Sportiva kraamist leiad loomulikult Matkaspordi kauplustest.