Sõna “jooksutehnika” viib tänapäeval mõtted koheselt asjadeni, mis sul joostes kaasas on. Tehnika. Pulsikell. Telo. Kõrvaklapid.

Kahjuks ei tähenda jooksutehnikaga tegelemine uue pulsikella ostmist, vaid ikkagi tööd sellega, kuidas me jookseme. Jooksutehnikale keskendus ka projekti Eesmärgiks Tallinna maraton esimene ühistrenn. Vältimaks varakevadisi jamasid kogunesime selleks trenniks veel katuse alla, Lasnamäe spordihalli. Trenni viis läbi Kaupo Tiislär klubist FB Jooksmine.

Kaupo Tiislär näitas enne harjutuse sooritamist selle ka ette.

Kõik me oleme erinevad, mistõttu me ka jooksema erinevalt. Seetõttu pole olemas ühte ja ainsat jooksutehnikat, mille poole püüelda. Me ei ole robotid, vaid inimesed: me oleme erineva kaaluga, erineva pikkusega, erinevate liikumisharjumustega.

Ent ka jooksutehnikas on universaalseid põhimõtteid, millest lähtuda. Näiteks, kõik saab alguse peast. Joostes võiks olla pilk ettepoole suunatud, kuna see hoiab keha asendi õigena. Kui vaadata enda ette maha, kipub keha asend muutuma ning joostes peab tegema rohkem tööd. Kes meist tahaks rohkem tööd teha!

Teine oluline asi, mida joostes jälgida, on käed. Käed panevad jalad liikuma ehk käed võiksid liikuda külje peal liikumissuunas, mitte külje pealt kõhu ette. Kui käed liiguvad lõdvalt, ei väsi ka keha, vastasel juhul võib omakorda väsida selg ning taas kord muutuda jooksuasend ebaefektiivseks. Ent ka joostes võiks küünarvarre ja õlavarre vahelist nurka jälgida, ideaalis võiks see olla täisnurk.

Külg ees tehtavad harjutused on keerulisemad, alati ei tule need päris hästi välja.

Kas joosta üle kanna või pöia peal või täistallal, on suures osas individuaalne. Mida kiirem jooksja ning mida lühem distants, seda rohkem joostakse pöial. Pikemate distantside juures on tavaline, et kand läheb vastu maad, üle pöia maratoni joostes saavad säärelihased liiga suure koormuse osaliseks.

Erinevalt näiteks pea asendist ei saa jalgade tööd joostes väga palju jälgida või muuta, selleks tuleb ikka jooksuharjutusi teha.

Jooksuharjutused ongi jooksutehnika parandamisel üheks olulisemaks töövahendiks. Kui sa paned joostes jala maha, pidurdad ning tõugates kiirendad. Jooksuharjutuste üheks eesmärgiks ongi muuta pidurdamisest tõukesse üleminek võimalikult kiireks ja efektiivseks. Lihtsustatult, mida kauem jalg maha asetamisel maas viibib, seda rohkem energiat kaotsi läheb. Iga pidurdus raiskab ju energiat.

Jooksutehnika arendamisele võiks seetõttu mõelda siis, kui sa tahad joosta kergemini, väiksema energiakuluga, kiiremini.

Jooks tõi jooksjate näole naeratuse uuesti tagasi.

Tallinna maratoniks valmistuvate jooksjate jooksutehnika trenn keskenduski jooksuharjutustele. Kaupo Tiislär klubist FB Jooksmine ei pannud meid tegema midagi väga keerulist: pöialjooks, põlvetõsted, sääretõsted, vaheldumisi jalgadega põlve-sääretõsted, külg ees ristisammuga jooksmine, samade jooksuharjutuste tegemine selg ees ehk tagurpidi liikudes.

Osasid jooksuharjutusi tegime nii rind ees, kui selg ees liikudes. Viimane on küll keerulisem, kuid mitte vähem kasulikum.

Jooksuharjutused on tüütud. Keegi ei tee neid üksi. Ikka grupis ja koos teistega. Selles peitubki grupitrennide võlu, koos on ka tüütuid asju kergem teha. Jooksuharjutusi näiteks. 

Lihtsamaid jooksuharjutusi võiks jooksutehnika arendamiseks teha 1-2 korda nädalas, kui soovid arendada jõudu, võid jooksuharjutusi teha pikemalt või väikese nurga all mäkke joostes. Muidugi, jooksuharjutused ei asenda jooksmist, kuid ka vastupidi. Kui sa tahad kiiremini või kergemini joosta, on mõistlikum vahel joosta natuke lühemalt ja pikkida treeningu sisse jooksuharjutusi. Kulutad täpselt sama palju aega, kuid tulemus on parem. Seda teadlik treenimine tähendabki. Väiksema ajakuluga parema tulemuse saavutamist.

Fotod: Mallor Malmre